Sa oled siin

Järgmisest sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta

vaktsineerimine hooldekodus
Esmajärjekorras loome võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui erihooldekodude elanikele. Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile immuniseerimiskava muudatused, millega lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse ööpäevaringsel hooldusteenusel viibivate inimeste gripivastane vaktsineerimine.

„Eesti inimesed on Euroopa võrdluses kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Esmajärjekorras loome võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Sellele riskirühmale tasuta gripivastase vaktsineerimise võimaldamine aitab vähendada gripist tingitud suremust.“

Hooldekodudes elavad vanemaealised on gripi kõige ohustatum sihtrühm eelkõige vanuse tõttu, aga ka põhjusel, et nad viibivad palju siseruumides ühiselt koos ning enamik neist on vaktsineerimata. Kõik need tegurid soodustavad gripiviiruse levikut, kui see peaks mõnda hooldekodu tabama. Seepärast võimaldatakse tasuta gripivastast vaktsineerimist ka teistele koos vanemaealistega hooldekodus elavatele inimestele.

„Ka alla 65-aastased elavad hooldekodus peamiselt tervise tõttu ning põevad sageli raskeid kroonilisi haigusi, mis muudab nad samuti gripi riskirühmaks. Ühtlasi võimaldab kõigi hooldekodudes elavate inimeste tasuta vaktsineerimine kaitsta ka neid, kellele on vaktsineerimine mingil põhjusel vastunäidustatud või kes muul põhjusel vaktsineerimisest keelduvad,“ lisas minister.

2017. aastal oli Eestis gripi vastu vaktsineeritud 3,2% elanikkonnast ning 4,3% vanemaealistest. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli seejuures 56%.

Terviseameti andmeil on Eestis aastatel 2011-2018 gripi tõttu vajanud haiglaravi 6035 inimest, kellest intensiivravi vajas 543 ja suri 211 inimesi. Gripihooajal 2016/2017 suri gripi tõttu 47 inimest, neist 24 olid hooldekodude elanikud. 2017/2018 hooajal sattus hooldekodude elanikest gripi tõttu intensiivravisse 21 inimest, 10 neist suri. Terviseameti andmeil ükski neist gripi vastu vaktsineeritud ei olnud.

2017. aasta andmeil on ööpäevaringsel eri- ja üldhoolekandeteenusel Eestis kokku 10 761 inimest, kellest 7434 on vanemad kui 65-aastased. Kuna vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, küsitakse eelnevalt selleks ka inimese nõusolekut.

Vaktsineerimisega on plaanis alustada järgmise gripihooaja alguses 2019. aasta septembris. Vaktsineerimise korralduslikud lahendused töötatakse välja 2019. aasta I poolaasta jooksul.

Veel uudiseid samal teemal

küsitlus
26.11.2020|Sotsiaalministeerium

Küsitlus: Maskikandjate osakaal kasvas novembri keskpaigaks võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda

Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele. Elanike toetus viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega jätkamiseks on kõrge, meetmete karmistamist toetavate inimeste osakaal suureneb. Novembri keskpaigaks kasvas maskikandjate osakaal võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda (25% → 62%), valmisolek COVID-19 vastu vaktsineerida püsib 60% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel novembri keskel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

tervishoid
25.11.2020

Minister Kiik: Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna, 25. novembril Arenguseire Keskuse raporti „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ esitlusel.