Sa oled siin

Joogivee kvaliteedi kontroll muutub edaspidi riskipõhiseks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile joogivee kvaliteedi ja kontrolli määruse muudatused, mis annavad edaspidi võimaluse kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada. Muudatus puudutab enam kui 1300 Eestis tegutsevat ettevõtet.

Kui seni peavad vee-ettevõtted, majutusettevõtted ja turismitalud kontrollima regulaarselt kõiki nõutud veekvaliteedi näitajaid, siis muudatusega tekib võimalus koostada joogivee ohutuse tagamiseks riskihinnang, mis võimaldab edaspidi määrata joogivees vaid konkreetseid riskihinnangus esile tõstetud näitajaid.

„Ennekõike on tegemist olulise muudatusega rahvatervise seisukohast, kuna joogiveega seotud ohtusid saab edaspidi paremini ennetada ja vajadusel neile efektiivsemalt reageerida. Uus kord peaks oluliselt lihtsustama veekvaliteedi kontrolli joogiveega tegelevate ettevõtete, sealhulgas majutusettevõtete ja turismitalude jaoks,“ ütles tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Riskihinnangu koostamine on vee-ettevõtjatele vabatahtlik. Kui ettevõte riskihinnangut ei koosta, siis tuleb jätkuvalt määrata joogivees kõik nõutud näitajad nagu ka kehtiva korra kohaselt.  „Kui turismitalu pidaja otsustab koostada riskihinnangu, siis on see ühekordne kulu, mis võimaldab tal järgnevatel aastatel kontrolli kulusid oluliselt kokku hoida,“ lisas minister.

Riskihinnang käsitleb võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti. Et ettevõtteid riskihinnanguga abistada, on terviseamet alustanud Eesti põhjaveekogumite ülevaate koostamisega. Töö valmib plaanide kohaselt aasta lõpuks.

Muudatused joogivee määruses on seotud Euroopa Komisjoni joogivee direktiivi kontrolli- ja analüüsimeetodeid puudutavate muudatuste ülevõtmisega. Eelnõu ettevalmistamisel on kaasatud Eesti Vee-ettevõtete Liitu. 

Määrus jõustub plaanide kohaselt 27. oktoobril 2017. aastal.

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19
27.02.2021|Sotsiaalministeerium

Tervisevaldkonna peaeesmärkideks on COVID-19 kriisi ületamine, Eesti inimeste tervena elatud eluea pikendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises

Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.

COVID-19 vaktsineerimine
20.02.2021|Sotsiaalministeerium

Iga viies üle 80-aastane on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud

Sel nädalal on Eestis tehtud üle 18 600 vaktsineerimise, mis on uus rekord ning vaktsineerimisi tehakse nädalavahetusel. Vähemalt ühe vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 61 316 inimest ja mõlemad vaktsiinidoosid 25 831 inimest, kokku on vaktsineerimisi tehtud 87 147. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud viiendik. Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt nii riskirühma kuuluvate inimeste kui ka eesliinitöötajate vaktsineerimine.