Sa oled siin

Kiik: kriisiga paremaks toimetulekuks peame tõhustama tööturuteenuste pakkumist ning katma töötuskindlustusega ka uued töövormid

„Eesti tööturu taastumiseks COVID-19 kriisist tuleb tööturuteenuste pakkumist tõhustada ning hakata tööturutoetuste ja hüvitiste maksmisel järgima vastutsüklilisuse põhimõtet," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„Eesti tööturu taastumiseks COVID-19 kriisist tuleb tööturuteenuste pakkumist tõhustada ning hakata tööturutoetuste ja hüvitiste maksmisel järgima vastutsüklilisuse põhimõtet," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Valitsus leppis kokku, et tegevusprogrammis jätkatakse töövormide ja -suhete regulatsioonide kaasajastamisega. Samuti esitatakse ettepanekud töötuskindlustussüsteemi muutmiseks, et see kohanduks majandustsüklitega ning kindlustuskaitse saaksid ka FIE-d ja võlaõiguslepingu alusel töötajad.

„Eesti tööturu taastumiseks COVID-19 kriisist tuleb tööturuteenuste pakkumist tõhustada ning hakata tööturutoetuste ja hüvitiste maksmisel järgima vastutsüklilisuse põhimõtet – kui majanduses on rasked ajad ning töötuse perioodid on pikemad, makstakse hüvitisi pikemat aega ja heldemalt ning headel aegadel jällegi lühemat aega. Samuti tuleb kriisist väljumiseks laiendada ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi, mis võimaldaks töö kaotanud või madalapalgalistel töötajatel liikuda edasi uutele ja parematele töökohtadele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Osaajaga töötamine, platvormi töö ning kaugtöö suurem levik kriisi ajal on esitanud uusi väljakutseid ka tööturuteenuste pakkumisele ning regulatsioonidele. Koostöös tööturu osapooltega tuleb kaaluda ka kollektiivsete töösuhete regulatsiooni ja töölepingu seaduse muutmist. „Samuti soovime pakkuda tööampsude tegijatele võimalust sõlmida järjestikku lühikesi tähtajalisi töölepinguid ilma, et need muutuksid tähtajatuteks. Euroopa Liidu tasandil on oluline rääkida kaasa platvormitöö regulatsiooni osas,“ kommenteeris muudatuste vajadusi tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Jätkuvalt toetab sotsiaalministeerium vähenenud töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturule, selleks on plaanis analüüsida töövõimereformi tulemuslikkust ning teha sellest lähtuvalt ka ettepanekud Vabariigi Valitsusele.

Ühiskonna sidususe ja majandusliku heaolu tõstmiseks tuleb liikuda edasi meetmetega soolise palgalõhe vähendamiseks ning samuti regionaalsete tööturumeetmetega neis piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus.

Vabariigi Valitsus kinnitas tegevusplaani aastateks 2021-2023. Selle kohaselt on valitsuse eesmärk jätkata COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamise ja kriisist väljumisega ning töötada selle nimel, et meil oleksid terved ja hoitud inimesed, tark majandus, roheline Eesti, haritud ja nutikad inimesed, aktiivne ja tasakaalus riik ning kaitstud, avatud ja turvaline õigusriik.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust

Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot.

„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Riik täiendas harvikhaiguste loetelu ja rohkem lapsi hakkab saama toetust

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega laiendatakse senist harvikhaiguste loetelu kuue diagnoosi võrra. Nende harvikhaiguste puhul makstakse sotsiaaltoetust ka lastele, kel puude raskusaste pole veel välja kujunenud.