Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Kiik: tööturuteenuste ja -toetuste süsteem vajab korrastamist

"Eesti tööturuteenuste süsteem on tõhus, kuid õiguslikult väga keerukas. Oluline on korrastada tööturuteenuste pakkumise reegleid ja lihtsustada tööturumeetmetele ligipääsu nii, et need oleks läbipaistvad ja võimaldaks kiiret reageerimist tööturu vajadustele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
"Eesti tööturuteenuste süsteem on tõhus, kuid õiguslikult väga keerukas. Oluline on korrastada tööturuteenuste pakkumise reegleid ja lihtsustada tööturumeetmetele ligipääsu nii, et need oleks läbipaistvad ja võimaldaks kiiret reageerimist tööturu vajadustele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Täna kogunevad tervise- ja tööminister Tanel Kiige kutsel sotsiaalpartnerite, töötukassa ja ministeeriumite esindajad, et arutada võimalusi tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi korrastamiseks.

Kohtumisel on arutlusel seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ideed, kus käsitletakse nelja keskset probleemi: 1) Eesti tööhõivepoliitika õigusliku korralduse keerulisust ja killustatust; 2) tööturu- ja sotsiaalteenuste omavahelist nõrka seotust; 3) tööturumeetmetele juurdepääsu ning töötuna või tööotsijana arvele võetute õiguste ja kohustuste tasakaalu küsimusi ning 4) tööhõivepoliitika kujundamise koordinatsiooni.

„Pean oluliseks, et tööturuteenused jõuaksid enam haavatavate sihtgruppideni, kes ise mingil põhjusel töötukassani ei jõua - olgu nendeks näiteks lähedaste hooldajad, palgavaesuses inimesed või pikaajalised toimetulekutoetuse saajad. Selleks tuleb koostöös omavalitsustega luua ühine terviklik süsteem, kus käsikäes tööalase abiga on võimalik pakkuda ka sotsiaalset tuge. Eesti tööturuteenuste süsteem on tõhus, kuid õiguslikult väga keerukas. Oluline on korrastada tööturuteenuste pakkumise reegleid ja lihtsustada tööturumeetmetele ligipääsu nii, et need oleks läbipaistvad ja võimaldaks kiiret reageerimist tööturu vajadustele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tänane tööturuteenuste süsteem koosneb kümnetest erinevatest  teenusest, mida rahastatakse eri allikatest ning teenuste osutamist reguleerivad väga mitmed õigusaktid. Süsteemi lihtsustamine aitaks ka potentsiaalsetel teenusesaajatel paremini aru saada, mida ja mis tingimustel riik neile pakub.

Parem koostöö töötukassa ja kohalike omavalitsuste vahel aitaks tööturuga nõrgemalt seotud inimestel jõuda enam tööturuteenusteni, sest sageli võib seda takistada ka mõni selline probleem, mida saab omavalitsus sotsiaalteenustega aidata lahendada, näiteks hoolduskoormus, alalise elukoha puudumine või võlad.

Muutuv tööturg koos elukestva õppe olulisusega  on tinginud vajaduse ümber mõtestada tööturuteenuste saaja. Enam pole teenuste sihtrühmaks ainult töö kaotanud inimesed, vaid paljusid teenuseid osutatakse ka töötavatele inimestele, et ennetada töötuks jäämist. See tähendab muuhulgas vajadust tööturu- ja haridusvaldkonna meetmeid veelgi tihedamalt siduda.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) muutmise väljatöötamiskavatsus tugineb 2021. aasta alguses valminud OECD analüüsil „Aktiivse tööturupoliitika edendamine Eestis“ ning selles toodud ettepanekutele. OECD hindab Eesti tööturupoliitika toimimist üldiselt kõrgelt, kuid näeb ka paranemisruumi.

Tänasele arutelule on kutsutud osalema Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Töötukassa, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Riigikantselei, Õiguskantsleri kantselei, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, mõttekodade Praxis ja Centar ning Eesti Panga ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajad. Arutelu tulemusel koostab sotsiaalministeerium tööturuteenuste- ja toetuste seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mis läheb kooskõlastusringile oktoobris. Seaduseelnõu valmib kava kohaselt järgmisel aastal.

Pressiteade eesti viipekeeles