Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesmärk on, et palga ja tööaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt viiendikule sektori töötajatest.

Eelnõu järgi saavad palga ja tööaja tingimuste laiendamises edaspidi kokku leppida ametiühingud ja tööandjate ühing või liit, kelle liikmed pakuvad tööd vähemalt 20 protsendile valdkonna töötajatest. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse. Seaduse muutmise põhjuseks on Riigikohtu 15. juuni otsus, mis andis tõlgenduse, et kollektiivlepingut ei saa laiendada ilma kõikide tööandjate nõusolekuta. Eelnõu eesmärk on leevendada Riigikohtu välja toodud kitsaskohti ning taas võimaldada kollektiivlepinguid laiendada.

„Loomulikult tuleb tagada töötajate kaitse, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll. Samal ajal on oluline, et kokkulepe laiendada lepingut oleks sõlmitud tööandjatega, kes annavad tööd kaalukale osale sektorist. Tähtis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning läbirääkimistest teavitataks avalikult kõiki töötajaid ja tööandjaid, keda muudatus võib mõjutada,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kehtiva seaduse alusel saavad tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid omavahel sõlmitud palga ja tööaja tingimusi laiendada ka kõigile teistele tööandjatele ja töötajatele, kes muidu kollektiivlepingu pooled ei ole. Praktikas aga tekitab see probleeme, sest võimalik on, et väike osa töötajaid ja tööandjaid lepivad omavahel kokku reeglites, mis hakkaksid kehtima ka kõigile teistele. See ei ole Õiguskantsleri ja Riigikohtu hinnangul kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhimõttega, kuivõrd ettevõttetel tuleb täita tingimusi, mida nad ei ole ise kokku leppinud. 

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.

Eelnõu suurendab ka töötajate esindajate kaitset ja suurendab ebaseadusliku ülesütlemise hüvitist juhtudel, kui tööleping lõpetatakse kas raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.

Eelnõu muudab ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust ning kohustab tööandjat, kelle ettevõttes on mitu usaldusisikut, anda vaba aega kõigile usaldusisikutele. Lisaks muudetakse töölepingu seadust ja tõstetakse hüvitise määra, mida makstakse juhul, kui tuvastatakse, et raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga töölepingu ülesütlemine oli seadusevastane. Hüvitis tõstetakse kuuelt kuult 12 kuule.

Eelnõuga on võimalik tutvuda Eelnõude Infosüsteemis (EIS) (avaneb Internet Exploreriga) ning anda tagasisidet kuni 2. novembrini.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Inimesed, kellel ei ole määratud puuet ning kelle lähikondlaste seaski ei leidu inimesi, kes on erivajadusega, ei tule sageli nende raskuste peale, mida mõni teine kaaskodanik kogeda võib ning milliseid lahendusi vajab, et elada võimalikult iseseisvat elu. Seda mitte pahatahtlikkuse või madala empaatiavõime tõttu, vaid lihtsalt puudub kogemus," ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Lili Tiri. Pildil Meremuuseumi ligipääsetavad lahendused
09.07.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium kutsub üles märkama ligipääsetavust

Sotsiaalministeeriumil on valminud viis videoklippi, mis tutvustavad erinevate kasutajagruppide silme läbi ligipääsetavust ning selgitavad, miks on mugav ligipääs oluline igale Eesti elanikule.

„Soostereotüüpidest mõjutatud haridus- ja karjäärivalikute hind võib olla inimese jaoks üsna kõrge. See mõjutab töö leidmise võimalusi, palka, rahulolu töö ja eluga laiemalt, samuti töö- ja pereelu ühitamise võimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
01.07.2021|Sotsiaalministeerium

Eesti annab soolise võrdõiguslikkuse foorumil lubaduse võrdõiguslikkuse edendamiseks tehnoloogia ja innovatsiooni alal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb täna 30. juunist 2. juulini toimuval Pariisi kõrgetasemelisel soolise võrdõiguslikkuse üritusel Generation Equality Forum, kus Eesti annab lubaduse veelgi jõulisemalt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, sealhulgas IKT, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas, seda nii hariduses kui tööturul.