Sa oled siin

Kõrgetasemelisel poliitikafoorumil on kõne all digitehnoloogia tervishoius

minister Kiik
„Digitehnoloogia peab toetama tervisepoliitika peamisi eesmärke – et meie inimesed elaksid kauem tervena ning saaksid vajadusel õige abi õigel ajal õiges kohas,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Täna, 21. novembril toimub Kopenhaagenis OECD kõrgetasemeline poliitikafoorum, kus on kõne all digitehnoloogia ja terviseandmete kasutamine inimeste parema tervise huvides. Foorumil esinenud minister Tanel Kiik andis ülevaate Eesti e-tervise süsteemi ja personaalmeditsiini arengust.

„Digitehnoloogia peab toetama tervisepoliitika peamisi eesmärke – et meie inimesed elaksid kauem tervena ning saaksid vajadusel õige abi õigel ajal õiges kohas,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.  „Eesti e-tervise süsteem on viimase paarikümne aasta jooksul teinud läbi kiire arengu alates elektrooniliste tervisekaartide ja digiretsepti kasutuselevõtust kuni ravimite koostoimete andmebaasi, e-kiirabi ja e-konsultatsiooni teenuste ning viimati käivitunud üleriigilise digiregistratuuri juurutamiseni.  Selleks, et tehnoloogia, sealhulgas näiteks tehisintellekti ja nutiseadmete kiire arenguga, aga ka tervisesüsteemi kasvavate vajadustega sammu pidada, peame oma teenuseid pidevalt edasi arendama.“

Minister Kiik tõi näitena Eesti geeniprojekti, mille eesmärk on juba käegakatsutavas tulevikus võtta igapäevameditsiinis ühe lisa andmeallikana kasutusele ka inimese geeniandmed. „Eesti ühiskonnas on suur toetus personaalmeditsiini arendamisele ja sellest nähakse kasu. Praeguseks on geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori, mis moodustab ligi 15% kogu elanikkonnast. See annab võimaluse pakkuda tulevikus efektiivsemat ravi ja ravimeid, kuid ennekõike avab see täiesti uued võimalused terviseriskide hindamiseks ja haiguste ennetamiseks,“ ütles Tanel Kiik.

Kogutud geeniandmete põhjal on praeguseks käivitatud kaks kliinilist uuringut, mille eesmärk on töötada personaalse geneetilise eelsoodumuse põhjal välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südame-veresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Tulevikus peaks see võimaldama arstil neid haigusgruppe tänasest varem diagnoosida ja nõustada patsiente terviseprobleemide ennetamisel. Lisaks on loomisel lahendus, mis võimaldab arstil ravimi väljakirjutamisel saada automaatseid hoiatusi, kui patsiendi geneetiline eelsoodumus mõjutab ravi, et määrata geeniinfost tulenevalt inimesele sobivamaid ravimeid.

Eesti riik panustab aastatel 2018-2020 geeniproovide kogumiseks ja kogutud proovide põhjal geenikaartide koostamiseks 9,3 miljonit eurot. Samuti rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest 5 miljoni euro ulatuses geeniinfol tuginevate teenuste arendamist.

Ministri sõnul on endiselt väljakutseks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste omavaheline integreeritus. „Oleme Eestis käivitanud mitmeid projekte tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna paremaks integreerimiseks ja erinevates süsteemides tekkivate terviseandmete omavaheliseks sidumiseks. Kokkuvõttes võimaldab see liikuda ennetava ja patsiendikesksema tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi suunas, hoida kokku ressursse ning muuta teenused inimestele kättesaadavamaks,“ lisas minister Tanel Kiik.

OECD kõrgetasemeline poliitikafoorum „Health in the 21st Century: data, policy, digital technology“ toimub Kopenhaagenis täna, 21. novembril.

 

Veel uudiseid samal teemal

vaktsiin
15.10.2020|Sotsiaalministeerium

Eesti ühineb ka teise COVID-19 vaktsiinitootjaga sõlmitava eellepinguga

Eesti ühineb vaktsiinitootjaga Janssen Pharmaceutica NV sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks ning taotleb lepinguga vaktsiini 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta koroonaviiruse riskirühmade vaktsiinivajaduse. Vaktsiini soetamise kulud katab valitsus koostöös haigekassaga.

allkirjastamine
14.10.2020|Sotsiaalministeerium

Eesti sõlmis uue koostööleppe Maailma Terviseorganisatsiooniga

Sotsiaalminister Tanel Kiik ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaaldirektor Dr Hans Henri P. Kluge allkirjastasid täna Eesti ja WHO vahelise koostöölepingu aastateks 2020-2021. Lähiaja prioriteetsed koostöövaldkonnad on tervisesüsteemi tugevdamine, haiguste ennetamine, vaimse tervise edendamine ja ravimite kättesaadavuse parandamine.