Sa oled siin

Kriisi majanduslikud mõjud võimenduvad sotsiaalsüsteemis sügisel

"Prognooside järgi jõuavad kriisiga kaasnevad majanduslikud mõjud sotsiaalvaldkonda viiteajaga, samas näeme, et inimeste pöördumised kriisiabitelefonidele on juba kasvanud," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse
"Prognooside järgi jõuavad kriisiga kaasnevad majanduslikud mõjud sotsiaalvaldkonda viiteajaga, samas näeme, et inimeste pöördumised kriisiabitelefonidele on juba kasvanud," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse

Kohalikud omavalitsused arutasid täna videosilla kaudu sotsiaalministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kriisist väljumise kava sotsiaalkaitseteenuste pakkumisel. Riik tutvustas kohalikele omavalitsustele töö- ja sotsiaalvaldkonna kriisinäitajate ülevaadet, samuti toetusmeetmeid kriisi leevendamiseks, Kagu-Eesti omavalitsused andsid ülevaate sotsiaalvaldkonna tegevustest seoses COVID-19 levikuga.

Sotsiaalministeerium tutvustas ülevaadet töö- ja sotsiaalvaldkonna kriisinäitajatest. Eriolukorrast tuleneva kriisi mõjud on tööturgu juba praegu mõjutamas, töötus on kasvanud, kuid mõju sotsiaalsektorile ilmneb eeldatavalt alles sügisel. 6. mai seisuga oli Eestis registreeritud töötuid 49 395, registreeritud töötuse määr 7,6%. Võrreldes eriolukorra algusega on registreeritud töötute arv kasvanud 35%.

„Sotsiaalvaldkonna kriisinäitajate järgi pole eriolukorra ajal toimetulekutoetuse saajate arv märkimisväärselt kasvanud ning madalate kommunaalkulude tõttu pidurdub eeldatavasti toetuse saajate arv ka suvekuudel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Prognooside järgi jõuavad kriisiga kaasnevad majanduslikud mõjud sotsiaalvaldkonda viiteajaga, samas näeme, et inimeste pöördumised kriisiabitelefonidele on juba kasvanud.“ Rait Kuuse sõnul on kohalikud omavalitsused teinud suuri pingutusi kriisiga toimetulemiseks ja inimeste abistamiseks. „Selge on see, et kriis ei saa eriolukorra lõppedes läbi ja sotsiaaltöötajate koormus püsib kõrge veel pikka aega.“

Rahandusministeerium tutvustas kohtumisel 2020. aasta lisaeelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud toetuspaketi tingimusi. Kohalikele omavalitsutele on eraldatud toetusfondist kokku 130 miljonit eurot, millest 30 miljonit eurot on ette nähtud kriisi negatiivsete mõjude stabiliseerimiseks. Kriisiabipaketist on võimalik teha kulutusi erakorralistele sotsiaalkaitsekulutustele. Näiteks on raha mõeldud eriolukorrast tingitud täiendavate kulude, sealhulgas desovahendite, kaitsemaskide või vanuritele toidupakkide viimiseks ja omatulude, aga ka lasteaia kohatasude ja kohalike maksude vähenemise kompenseerimiseks.

„Suurenev töötus vähendab kohalike omavalitsuste tulubaasi ning paneb survesse kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse eelarved. Sellest tulenevalt on oluline tagada kohalike omavalitsuste tulubaas riigi poolt ning kohalikele omavalitsustele mõeldud kriisiabipakettide läbimõeldud ja paindlikud meetmed,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Hoiame kohalike omavalitsuste tulubaasi laekumiste trendidel tähelepanelikult silma peal ning vajadusel esitame sotsiaalkaitse kulutuste vajaduste ettepanekud 2021 riigieelarve läbirääkimiste protsessis selliselt, et omavalitsustele oleks tagatud 2019. aasta tulubaasi tase, et kohalikud omavalitsused saaksid täita seadusandlusest temale omaseid ülesandeid ja osutada elanikele erinevaid avalikke, sealhulgas ka sotsiaalvaldkonna teenuseid,“ lisas Trei.

Kriis on julgustanud kohalikke omavalitsusi tegema sotsiaalvaldkonnas tihedat koostööd ning leidma teistmoodi ja uudseid lahendusi omavaheliseks suhtluseks ning inimeste aitamiseks. Kindlustunnet lisab praegusel hetkel see, et vaatamata keerulisele olukorrale, on sotsiaaltöötajad säilitanud rõõmsa meele ja veendumuse, et tööga saadakse hakkama. Eriolukorrast ja COVID-19 viirusest põhjustatud probleeme nähti kui väljakutseid, mis on aidanud lahendada nii mõnedki varem veidi venima jäänud asjad.

Kohtumisel osalesid Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste esindajad, samuti mitmed teised omavalitsused, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning sotsiaalministeeriumi,  rahandusministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti esindajad. Eesti Linnade ja Valdade Liit ja sotsiaalministeerium plaanivad järgmisel seminaril keskenduda Lääne-Eesti ja saarte tegevustele.

Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused eriolukorra veebilehelt https://www.kriis.ee/et

Veel uudiseid samal teemal

„Pean väga oluliseks, et piirkondlikult nähakse reaalset vajadust saada koordinatsioonimudel laiemalt tööle. Nii kujundame ühtset ja toimivat koostöömudelit, mis toetab valdkondade spetsialiste igapäevase töö tegemisel ning tagame, et inimesed saaksid parimal viisil abi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
11.09.2020|Sotsiaalministeerium

Mitmes piirkonnas käivitub inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudel

Suve alguses kuulutas sotsiaalministeerium välja konkursi, kuhu olid ühistaotlejatena oodatud kohalikud omavalitsused, piirkonda teenindavad haiglad, vähemalt viis perearsti, soovituslikult tervisekeskuse või praksisena, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ning ka teiste seotud valdkondade partneritega ellu viima inimesekeskset koordinatsiooni mudelit.

"Töötuskindlustusmakse määra säilitamine on vajalik ka seetõttu, et töötukassal oleks rahalisi vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks olukorras, kus töötus lähiajal ilmselt suureneb. Pean väga oluliseks, et töötukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii tööinimeste kui töö kaotanute toetamiseks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
10.09.2020

Töötuskindlustusmakse määr säilib samal tasemel

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.