Sa oled siin

Kruuse: õigeaegne rehabilitatsioon toetab inimese iseseisvat toimetulekut nii igapäeva- kui ka tööelus

Kohtumine Tartu Eesti Puuetega Inimeste Kojas
Kohtumine Tartu Eesti Puuetega Inimeste Kojas
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse on Tartus, et selgitada töövõimereformiga planeeritavaid muudatusi rehabilitatsiooniteenustes. Uue eelnõu kohaselt on kahte liiki rehabilitatsiooni: sotsiaalne (Sotsiaalkindlustusamet) ja tööalane (Töötukassa). Tööalase kui ka sotsiaalse rehabilitatsiooni saajate sihtrühm võrreldes täna rehabilitatsiooni saavate isikutega laieneb. Lisaks puudega inimesele võib tööalast rehabilitatsiooni saada ka inimene, kellel ei ole puuet määratud, kuid kellel on osaline töövõime või püsiv töövõimetus.
 
„Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamine peab soodustama isiku töörakendumist, töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist,“ ütles minister Kruuse. „Sotsiaalse rehabilitatsiooni põhiülesanne on aga eelkõige toetada inimest igapäevaeluga toimetulekul,“ lisas minister.
 
Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamiseks hakatakse kasutama nö eelhindamist, mille metoodika töötatakse lõplikult välja 2015. aastal. Metoodikat on piloteeritud, kuid nõuab veel täiendamist ja üle vaatamist.
 
„Muudatust on pikalt kaalutud ja selle põhjuseks on rehabilitatsiooni madal kvaliteet. Eelhindamise piloteerimine näitas, et täna taotlevad teenust väga tihti need, kes tegelikult vajavad muid teenuseid, näiteks tervishoiu- või kohaliku omavalitsuse teenuseid,“ ütles Kruuse. „Rehabilitatsioonis ei saa olla universaalset baaspaketti kõigile, mis sobiks näiteks üheaegselt nii liikumispuudega normintellektiga, intellektipuudega füüsiliselt tervele ja pimedale inimesele. See, millistest komponentidest ühe konkreetse inimese puhul rehabilitatsioon peaks koosnema, otsustatavad spetsialistid võttes arvesse inimese erivajadusi, iseseisva toimetuleku taset hindamise hetkel ja kokkulepitud eesmärki,“ lisas minister
 
Ka tööalase rehabilitatsiooni puhul on oluline, et teenusel oleks väga selge eesmärk ja et seda oleks võimalik ka saavutada. Eelnõus on muudetud ka rehabilitatsiooniplaani kehtivuse pikkust, tuues maksimaalse kehtivusaja viielt aastalt kahele. Ka selle muudatuse eesmärk on tagada, et plaanis kokkulepitud eesmärk tõesti saavutataks.