Sa oled siin

Lapsevanemad saavad edaspidi ise otsustada, kui pikalt ning millises mahus vanemahüvitisi ja -puhkusi kasutada

„Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
„Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.

„Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi kavandatavad muudatused (jõustumine 1. aprillil 2022) on:

Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.

Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. 

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.

Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.

Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. Samuti suurendatakse muudatusega lasterikaste perede puhkusevõimalusi ja suunatakse puhkus ajaperioodile, mil selleks eelduslikult kõige suurem vajadus on – näiteks lasteaia või kooliga harjutamiseks.

Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varasemalt oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hooldusperelepingu alusel.

Eelmise aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.

Juba 1. märtsist 2018 on vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kehtima hakkab ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

5.03.2018

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostööna hakatakse pakkuma töövahendust neile lühiajalistele välismaalastest töötajatele, kes on kaotanud töö, et viia paindlikumalt kokku tööjõu pakkumine ja hooajalise tööjõu vajadus.
01.06.2020

Töövahendusteenuse pakkumine aitab vähendada hooajalist tööjõupuudust

Alates tänasest on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.

"Pean õigeks, et töötuks olemise ajal on võimalik edaspidi lühiajaliselt töötada hüvitisi kaotamata ning hoida seeläbi sidet tööturuga. Ka hüvitiste tõstmine aitab meil vähendada töötute vaesusriski ning motiveerida inimesi tööotsingutel," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.
28.05.2020

Valitsus kiitis heaks töötushüvitise ja töötutoetuse tõstmise, tööampsude lubamise ning pikendas töötasuhüvitise maksmist

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega tõstetakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust, lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega. Lisaks andis valitsus heakskiidu töötasuhüvitise pikendamiseks ühe kuu võrra kinnitades selleks otsused vajalike eelarvevahendite kohta.