Sa oled siin

Liikuma kutsuva kooli projekt laieneb üle Eesti

liikuma kutsuv kool
Soovime jagada liikuma kutsuva kooli kogemust koolidele üle Eesti, algatada ja toetada muutusi koolikultuuris, et liikumine kujuneks kõikjal koolipäeva loomulikuks osaks ning aitaks suurendada meie laste koolirõõmu,“ ütles minister Tanel Kiik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas 2019. aasta lõpul toetuse andmise otsuse, millega eraldatakse Tartu Ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Toetusega on kavas töötada välja liikuma kutsuva kooli mudel ning toetada liikuma kutsuva kooli põhimõtete rakendamist aastaks 2023 vähemalt 140-s koolis üle Eesti.

„Meie lapsed on oma teadmiste ja õpitulemuste poolest maailmas esirinnas, kuid peame ühiselt pingutama, et nad oleksid ka tervemad ja õnnelikumad,“ ütles minister Tanel Kiik. „Kehaline aktiivsus on lapse terviklikus arengus määrava tähtsusega. Liikumine  on tähtis mitmete haiguste ennetamiseks, kuid sel on positiivne mõju ka õpivõimele, näiteks mälule ja tähelepanule, samuti vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, enesehinnangule ja elukvaliteedile. Seetõttu on oluline luua lastele liikumisvõimalusi kogu päeva jooksul, iseäranis koolikeskkonnas, kus lapsed viibivad märkimisväärse osa oma päevast ja õpinguaastatest.“

Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel on kavas viia aastatel 2020-2023 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste abil ellu projekt koolilaste liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Projekti käigus on kavas töötada koostöös koolide ja koolipidajatega välja liikuma kutsuva kooli mudel, luua võimalusi võrgustikuga ühineda kokku vähemalt 140-l koolil üle Eesti, nõustada ja toetada liitunud koolide meeskondi, jagada parimaid praktikaid ning jälgida ja hinnata toimuvaid muutusi.

Liikuma kutsuva kooli pilootprojekti raames liitus aastatel 2016-2019 liikumisprogrammiga kokku 79 kooli, nende hulgas 6 vene õppekeelega kooli.  „Liikuma kutsuva kooli pilootprogramm osutus väga edukaks ja on pälvinud tunnustust nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Soovime jagada seda kogemust koolidele üle Eesti, algatada ja toetada muutusi koolikultuuris, et liikumine kujuneks kõikjal koolipäeva loomulikuks osaks ning aitaks suurendada meie laste koolirõõmu,“ ütles minister Tanel Kiik.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhi professor Priit Kaasiku sõnul sai liikumisprogrammiga alustades ruttu selgeks, et ainult soovitustest ja nõuannetest koolidele ei piisa, vaid on tarvis konkreetseid, koolide eripärast lähtuvaid metoodilisi lähenemisi. „Liikumisaktiivsuse tõstmine ei ole mõeldav üksikute kampaaniaettevõtmiste kaudu, vaid on pidev protsess, mis hõlmab koolilapsi, vanemaid, õpetajaid, koolijuhte ning kohalikke omavalitsusi,“ ütles professor Priit Kaasik. „Liikumisprogrammi edukuse ja kestvuse võtmetegureiks on liikumisaktiivsuse võimaldamine ja koolirõõm kui igapäevane koolikultuuri ja vaimsuse osa ning seda toetav mõtestatud kooliruum, mida arendatakse ja kujundatakse koostöös koolipidajatega. Ühiselt ja läbimõeldult tegutsemine viib muutustele koolipäevas ja –ruumis.“

Tartu Ülikooli liikumislabor on pilootprojekti faasis pälvinud mitmeid tunnustusi, mis näitab, et laste liikumisaktiivsuse ja tervise problemaatika laiemalt on aktuaalne ning piloteeritud lahendused on olnud õiges suunas. „Liikuma kutsuva kooli programm ei oleks saavutanud midagi ilma koolide, õpilaste, õpetajate ja koolipidajateta, seega väärivad programmiga liitunud koolid suurt tunnustust. Ühtlasi julgustame liituma uusi koole ja kohalikke omavalitusi kui koolipidajaid koole toetama ja vajadusel aitama,“ lisas professor Priit Kaasik.

Liikumissoovituste järgi peaks iga laps ja noor liikuma igal päeval vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Teadusuuringute põhjal ei liigu 75% Eesti lastest ja noortest tervisliku arengu seisukohalt piisavalt. 

Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ kogumaksumus on 2,7 miljonit eurot. Projekti toetatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmist „Local Development and Poverty Reduction“ ligikaudu 1,95 miljoni euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasfinantseering 344 705 eurot ning Tartu Ülikooli omafinantseering 405 535 eurot.

Projekti pikaajaline eesmärk on kasvatada Eesti inimeste tervena elatud eluaastaid ja eeldatavat eluiga ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Veel uudiseid samal teemal

Terviseolukord Euroopa Liidus
22.01.2020|Sotsiaalministeerium

Terviseülevaade: paremate tervisenäitajate saavutamist takistab ebavõrdsus

Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast. Rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust tervises, et ka majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed saaksid elada kauem tervena ning panustada aktiivselt ühiskonda, selgub Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilist.

ravimid
10.01.2020|Sotsiaalministeerium

Ravimite tarneraskuste leevendamiseks on vaja rohkem läbipaistvust ja kiiret infovahetust

Sotsiaalministeeriumis toimus kolmapäeval, 8. jaanuaril arstide, ametite ning ravimituru osapoolte ümarlaud, kus olid kõne all siseriiklikud meetmed ravimite tarneraskuste ennetamiseks ning nende mõju leevendamiseks patsientidele. Tarneraskuste ennetamiseks peeti oluliseks läbipaistvamat ülevaadet ravimivarudest nii hulgimüügis kui apteekides, tarneraskuse tekkimisel aga kiiret infovahetust kõigi ravimi tarneahela lülide vahel ravimitootjast patsiendini.