Sa oled siin

Linnade-valdade sotsiaalteenused muutuvad kvaliteetsemaks

Täna valitsuses heaks kiidetud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu aitab abivajajatel saada kohalikelt omavalitsustelt kvaliteetsemaid sotsiaalteenuseid.

Sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud seaduseelnõu aitab leevendada puuetega inimeste ja teiste abivajajate seas palju kritiseeritud olukorda, kus osa kohalikke omavalitsusi ei paku inimestele teenuseid, mille laadseteks on neil seaduse järgi õigus, või pakuvad neid mitte kõige kvaliteetsemalt.

Puuetega ja tervisekahjustusega inimeste kontekstis käib jutt sellistest teenustest nagu näiteks isikliku abistaja ja tugiisiku võimaldamine abivajajatele, samuti sotsiaaltranspordi pakkumine.

Kohati probleemsele Eesti kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kvaliteedile on juhtinud korduvalt tähelepanu muuhulgas Euroopa Komisjon ja riigikontroll.

„Mõnes kohalikus omavalitsuses on siiani täidetud seadust suurema südamega kui teises,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, viidates kehtivale kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.

Tema sõnul leidub omavalitsusi, kelle rahakott võib olla üsna kõhn, kuid kes leiavad oma eelarvest raha, et pakkuda abivajajale kvaliteetset sotsiaalteenust. Teine omavalitsus võib olla jõukam, aga peab prioriteetsemaks mõnda muud valdkonda.

„See on absurdne, sest kui inimene vajab abi, ei tohiks selle saamine sõltuda tema elukohast,“ lisas minister.

Miinimumnõuded kehtestatakse lisaks isikliku abistaja, tugiisiku ja sotsiaaltranspordi pakkumisele ka koduteenusele, väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, varjupaigateenusele, turvakoduteenusele, võlanõustamisele ja eluruumi tagamisele.

Eelnõu täpsustab kõikide nende teenuste eesmärgi, kohaliku omavalitsuse kohustused ning nõuded omavalitsusele teenust osutavatele isikutele ja ühingutele.

Uued on sotsiaalhoolekande seaduses sellised teenused nagu võlanõustamine, turvakoduteenus ja üldhooldusteenus. „Mitmes omavalitsuses taolisi teenuseid juba pakutakse, kuigi seadus ei ole seda reguleerinud, seega tekib eelnõu vastuvõtmisel neile seaduslik alus,“ sõnas minister.

Eelnõu jõustumisel muutub ka see, et luuakse eraldi nõuded varjupaigateenusele ja turvakoduteenusele, mida on seni käsitletud osaliselt ühe teenusena. Seeläbi peaks need kaks üksteisest praktikas paremini eristuma, mis tähendab sihtgruppide vajadustele paremini vastavaid teenuseid.

Sotsiaalministeeriumil on kavas pakkuda kohalikele omavalitsustele ka tuge sotsiaalteenuste arendamisel ja seda Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel ca 31 miljoni euro ulatuses. Selle kasutamine on kavandatud läbi avatud taotlusvoorude, mis avanevad kohalikele omavalitsustele järgmisel aastal. Arendada saab teenuseid, mis aitavad kaasa nii inimese iseseisvale toimetulekule kui ka lähedaste hoolduskoormuse vähendamisele, nt häirenupp, koduhooldus, tugiisiku teenus, sotsiaaltransport.

Kohalike omavalitsuste miinimumnõuded on osa terviklahendusest, mille nimi on töövõimereform.

Reformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ning uute töövõimeskeemi sisenejate täisväärtuslikku elu ja väärikat ühiskonnas osalemist läbi tööleaitamise, arvestades nende isiklikku võimekust. Protsessi käigus pakutakse vähenenud töövõimega inimestele hulgaliselt uusi teenuseid, uuendatakse hindamisalust, tõstetakse toetusi ning parandatakse abivahendite kättesaadavust.