Sa oled siin

Ministeeriumid peavad võimalikuks palgata vähenenud töövõimega inimesi

Ministeeriumid peavad võimalikuks palgata vähenenud töövõimega inimesi ja aidata seeläbi täita järgneva viie aasta jooksul valitsussektorisse tuhande vähenenud töövõimega töötaja värbamise eesmärk, selgub vastustest sotsiaalministeeriumi kirjadele.

Enamik üheteistkümnest tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kirjale vastanud ministeeriumist ja põhiseaduslikust institutsioonist ütles, et on põhimõtteliselt valmis vähenenud töövõimega inimesi palkama ning tegema selle nimel pingutusi. Osa asutusi tõi välja juba praeguseks reaalselt astutud samme või väljendas valmisolekut kohandada tulevikus töökohad vähenenud töövõimega töötajate vajadustele vastavaks, näiteks tagada ligipääs ratastooliga.

„Tänan kõiki üleskutsele vastanuid ning kutsun ka teisi tööandjaid üles mõtlema vähenenud töövõimega inimeste palkamisele,“ kommenteeris saadud tagasisidet tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Kindlasti ei ole meie eesmärk paisutada avalikku sektorit. Soovime, et asutused korraldaksid oma töö selliselt, et tulevikus vabanevatele töökohtadele oleks võimalik edukalt kandideerida ka erivajadustega inimestel.“

See eeldab ministri sõnul lisaks töökohtade kohandamisele asutuste personalipoliitika üle vaatamist, et kvalifikatsioonilt võrdsete kandidaatide puhul eelistataks vähenenud töövõimega inimesi. Samuti tuleks võimaldada inimestel vastavalt nende töövõime piirangutele täita tööülesandeid paindlikult ning rõhutada konkreetse töökoha sobivust töökuulutustes.

Ossinovski palus oktoobri alguses teistele ministeeriumidele, põhiseaduslikele institutsioonidele ja riigihalduse ministrile saadetud kirjas esitada plaani, kuidas kavandavad nad ja kohalikud omavalitsused võtta lähiaastatel tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Kirjadele laekunud vastustest sai ministeerium ülevaate hetkeseisust ministeeriumides, nende haldusalas ja institutsioonides ning nende esialgsest valmisolekust valitsuse tuhande töötaja eesmärki täita, tagasiside alusel kavandatakse edasised tegevused.

Kirjadele on reedese seisuga vastanud riigikantselei, õiguskantsleri kantselei, riigikohus, presidendi kantselei ning seitse ministeeriumi: maaelu-, majandus- ja kommunikatsiooni-, justiits-, keskkonna-, kultuuri-, kaitse- ning välisministeerium.

Töövõimereform toetab praeguste töövõimetuspensionäride ning uute töövõimesüsteemi sisenejate täisväärtuslikku elu läbi tööleidmise, arvestades nende isiklikku võimekust. Reform tähendab vähenenud töövõimega inimestele uusi teenuseid, uudset hindamisalust, kohati suuremaid toetusi ning paremat abivahendite kättesaadavust.

Taustaks ajakirjanikele:

Vähenenud töövõimega inimesed ehk tulevased töövõimetoetuse saajad ei ole samad, kes puuetega inimesed. Kui võtta aluseks näiteks praeguste töövõimetuspensionäride kohta käiv statistika, on neist puuetega vaid ligi pooled.

Samuti ei kasuta enamik töövõimetuspensionäridest ratastooli. Tõsi, igal viiendal neist on põhidiagnoos lihasluukonna ja sidekoehaigused, kuid ka see ei viita automaatselt ratastoolile. Vähenenud töövõimega inimeste absoluutne enamus saab töötada kohas, mis pole ratastooliga ligipääsetav.

Töövõimetuspensionäride kõige levinum põhidiagnoos on psüühika- ja käitumishäired, mis on igal neljandal töövõimetuspensionäril. Vereringeelundite haigusi esineb igal kuuendal. Ligi 47 000 töövõimetuspensionäri töötab juba praegu ning sealhulgas valitsussektoris.

23. oktoober 2015

Samal teemal:

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Pexels.com
12.09.2019

Töötuskindlustusmakse määr jääb samaks

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

08.08.2019

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.