Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Minister Kiik: haiglainvesteeringud Ida-Virumaal parandavad kvaliteetse ravi kättesaadavust

tervishoiutaristu investeeringud
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul aitavad investeeringud Ida-Virumaa tervishoiutaristusse parandada kvaliteetse ravi kättesaadavust piirkonnas ning vähendada tervise ebavõrdsust.

Täna, 6. oktoobril avatakse Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Ida-Virumaa Keskhaigla uus ravikorpus. Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul aitavad investeeringud Ida-Virumaa tervishoiutaristusse parandada kvaliteetse ravi kättesaadavust piirkonnas ning vähendada tervise ebavõrdsust.

„Eesti inimeste tervena elatud eluaastate pikendamiseks ja tervise ebavõrdsuse vähendamiseks on oluline, et kaasaegne ja kvaliteetne arstiabi oleks kättesaadav kõigis Eesti piirkondades. Selleks investeerime nii tervishoiutöötajatesse kui taristusse. Eritähelepanu ja tuge on viimastel aastatel suunatud Ida-Virumaale, et viia lõpuni kauaoodatud Kirde-Eesti piirkonna keskhaigla väljaehitamine,“ ütles minister Tanel Kiik. „Uue Ahtme aktiivravikorpuse ruumid vastavad kaasaegsetele ruuminõuetele ja on ligipääsetavad inimeste erivajadustest sõltumata. Nii saame pakkuda kohalikele inimestele kodulähedasemat arstiabi ja mitmekülgsemaid tervishoiuteenuseid, aidates seeläbi vähendada tervise ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust.“

Ida-Viru Keskhaigla kaasajastamist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 17,25 miljoni euroga, millele lisandub toetuse saaja omafinantseering. Projekt teostatakse kahes osas, kokku kaasajastatakse 11 raviüksust. Haiglavõrgu arengukavas seati juba 2003. aastal prioriteediks Kirde-Eestis keskhaigla väljaehitamine, sest keerulise sotsiaalmajandusliku olukorra ning põlevkivitööstuse negatiivse mõju tõttu elukeskkonnale, on piirkond ka tervisenäitajate poolest ülejäänud Eestiga võrreldes kehvemas positsioonis.

Esimesena valminud uues aktiivravikorpuses hakkavad paiknema sisekliiniku palatiosakonnad, apteegiteenistus, laboratoorium, patoloogiateenistus ning toitlustusosakond. Korpuse ehitustööd algasid 2019. aasta augustis ning ehituse kogumaksumuseks kujunes 14,35 miljonit eurot. Uue haiglakorpuse avamine kaasajastab haigla olmetingimusi ja tehnilist valmidust patsientide teenindamiseks ning loob lisaks patsientide heaolule ka kaasaegsed ja mugavad töötingimused haigla töötajatele. Järgmises etapis on kavas rekonstrueerida haigla G-korpus.

Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on ühe Eesti suurima haiglaga. Haigla koosseisus on viis kliinikut: kirurgia-, sise-, hamba-, anestesioloogia- ja intensiivravi- ning taastusravi- ja õendusabikliinik, lisaks ka kaheksa meditsiinilist teenistust. Haigla annab tööd enam kui 1200 töötajale, sealhulgas umbes 200 arstile.

Lisaks aktiivravi hoone juurdeehitusele ja G-korpuse rekonstrueerimisele on Ida-Viru Keskhaigla rajanud Kohtla-Järvel Euroopa Regionaalarengu Fondi toel ka uue, kaheksa perearstiga Ahtme esmatasandi tervisekeskuse ning neljateistkümne perearstiga Järve esmatasandi tervisekeskuse, mis avati 2020. aasta sügisel. Lisaks on Ida-Virumaale rajatud kaasaegsed esmatasandi tervisekeskused Kiviõlisse, Narva, Jõhvi ja Sillamäele. Kokku toetatakse Ida-Virumaal esmatasandi tervisekeskuste rajamist Euroopa Regionaalarengu Fondist 7 miljoni euroga.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 ravimid
18.11.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus toetas COVID-19 ravimite soetamist

Valitsuse liikmed said tänasel kabinetinõupidamisel tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt ülevaate sel aastal soetatavatest COVID-19 ravimitest ning võimalikest vajadustest 2022. aastal. Riik ostab nii haiglates kasutatavaid kui ka riskirühma inimeste koduseks raviks mõeldud COVID-19 ravimeid sel aastal 4,25 miljoni euro eest.

COVID-19 vaktsineerimine
12.11.2021|Sotsiaalministeerium

Eestis on enam kui 100 000 inimest saanud vähemalt ühe COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi

Tänahommikuse seisuga on Eestis saanud vähemalt ühe COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi 104 684 inimest, seejuures on 64% kõigist tõhustusdoosidest saanud üle 60-aastased. Tõhustusdoose tehakse Eestis kõigile alates 18. eluaastast. Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega vaktsineeritutele tehakse tõhustusdoose kuue kuu möödumisel, Jansseni ja AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritutele viie kuu möödumisel esmasest vaktsineerimiskuurist.