Sa oled siin

Minister Kiik: Proviisorite roll ja vastutus tervishoiusüsteemis peab kasvama

proviisor
„Selleks, et tuua proviisorid tagasi tervishoidu, on apteekide omandireform möödapääsmatu. Üksnes ravimite hulgimüüjate ärihuvidest sõltumatuna on proviisoril võimalik lähtuda oma erialases töös patsiendi vajadustest ja teha süvendatud koostööd näiteks perearstidega," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Proviisorite roll ja vastutus tervishoiusüsteemis peab kasvama, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik sotsiaalministeeriumis toimunud pressibriifingul. Tuleva aasta aprillis jõuab lõpule pika üleminekuajaga apteekide omandireform, millega lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide omamise õigus jääb üksnes kutselistele proviisoritele.

“Apteek peab olema eelkõige tervishoiuasutus, mitte tavalise poe sarnaselt toimima. Seetõttu on Riigikogu otsustanud lahutada ravimite jae- ja hulgimüügi ning anda proviisoritele Eesti tervishoiusüsteemis senisest suurem roll ja vastutus. Proviisorid on laialdaste teadmistega ravimispetsialistid, kuid nende teadmised ja oskused on praegu tervishoius suuresti kasutamata,“ ütles minister Tanel Kiik.  „Selleks, et tuua proviisorid tagasi tervishoidu, on apteekide omandireform möödapääsmatu. Üksnes ravimite hulgimüüjate ärihuvidest sõltumatuna on proviisoril võimalik lähtuda oma erialases töös patsiendi vajadustest ja teha süvendatud koostööd näiteks perearstidega. Mõistagi tuleb riigil seejuures tagada ravimite kättesaadavus inimeste jaoks üle kogu Eesti.“

Juba alates 2014. aasta juunist ei tohi ravimite hulgimüüjad asutada uusi apteeke ning alates 2020. aasta 1. aprillist peab enamusosalus kõigis apteekides kuuluma sõltumatutele proviisoritele.

„Apteegireformi lõpuni on jäänud seitse kuud. Enam kui kolmandik apteekidest on tänaseks proviisoromandi nõuetega vastavuses. Nüüd on aeg, et ka ülejäänud apteegid ennast nõuetele vastavaks viiksid,“ ütles Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Julgustame proviisoreid, kellel juba on osalus apteegis, oma omandisuhted seaduse nõuetega vastavusse viima. Samuti soovitame apteeke omavatel ravimite hulgimüüjatel aktiivsemalt tegutseda, et apteegiteenus sujuvalt jätkuks ka pärast reformi tähtaega. Ravimiamet on valmis apteegiomanikke omandi muutmisel igakülgselt nõustama ja toetama.“

Käesoleva aasta 1. augusti seisuga on Eestis 492 apteeki, millest proviisoritele kuulub osaliselt või täielikult 200 apteeki.  

“Proviisorid soovivad olla arstidele tõsiseltvõetavateks partneriteks, kes saaksid anda patsientidele professionaalset raviminõu ning arstid samal ajal keskenduda inimeste ravimisele. Nii nihkub ka apteegis rõhuasetus tagasi inimese tervisemure lahendamisele,” ütles Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas. „Apteekide pidamise vastu on olemas huvi nii Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liidu liikmetel, kuid ka liitudesse mittekuuluvatel proviisoritel. Eesti Proviisorite Koda pakub apteegipidamisest huvitatud proviisoritele nii juriidilist kui ettevõtlusalast nõu ning on valmis vajadusel olema neutraalseks pooleks, kes vahendab müügipakkumised proviisoritele.“

Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Le Vallikivi sõnul toetavad perearstid igati proviisorite sõltumatuse ning vastutuse suurenemist tervishoius. „Nii nagu meedik peab olema oma otsustes sõltumatu, nii peab ka proviisoritel olema võimalus lähtuda patsientide reaalsetest vajadustest ja anda professionaalset abi,“ ütles dr Le Vallikivi. „Ootame proviisoritest endale koostööpartnereid, kellega arutada keerulisi raviskeeme ja valida patsiendile kõige sobivamaid ravimeid. Selleks peab proviisor olema ravimite hulgimüüjate ärihuvidest sõltumatu.“

Apteekide kogukäive oli 2018. aastal 391 miljonit eurot, millest ravimid moodustasid 73%. Müüdud ravimitest 78,6% moodustasid retseptiravimid, mille eest Eesti Haigekassa tasus kokku 146,5 miljonit eurot. 

2019. aasta mais tehtud elanikkonna küsitlusest selgus, et 77% Eesti elanikest leiab, et apteeker peaks olema oma tegevuses sõltumatu ravimite hulgimüüjate ärihuvidest. 96% küsitletutest leidis, et apteeker peab lähtuma oma tegevuses eeskätt patsiendi vajadustest.

Veel uudiseid samal teemal

Vaktsineerimise infotund
07.05.2021

Esmaspäeval ja kolmapäeval toimuvad vaktsineerimise avalikud infotunnid

Esmaspäeval 10. mail algusega kell 14.00 toimub vaktsineerimise infotund, kus antakse ülevaade COVID-19 vaktsineerimise hetkeseisust Eestis ning tervisevaldkonna eksperdid vastavad COVID-19 vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele. Infotundi on võimalik vaadata ka eesti viipekeeles, kirjutustõlkega ning sünkroontõlkega vene ja inglise keelde. Vene keeles toimub avalik infotund 12. mail, algusega kell 14.20 ning see on varustatud sünkroontõlkega eesti keelde.

COVID-19 vaktsineerimine
07.05.2021|Sotsiaalministeerium

Eestis on praeguseks tehtud üle poole miljoni COVID-19 vastase kaitsesüsti

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 362 866 inimest. Kokku on tehtud 510 126 COVID-19 vastast kaitsesüsti, sh eilse päeva jooksul 17 619 kaitsesüsti, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Juba üheteistkümnes maakonnas on üle 70-aastaste hõlmatus vaktsineerimisega ületanud 70 protsenti.