Sa oled siin

Minister Kiik: tervisesüsteemi arendamise keskmes on inimene

minister
"Oluline on, et ka inimesed ise oma tervist rohkem väärtustaksid. See eeldab patsientide kaasamist oma tervist puudutavatesse diagnoosi- ja raviotsustesse ja selles on ka tervishoiusüsteemil oma panus anda," ütles minister Tanel Kiik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik osales täna, 23. novembril Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud Eesti Arstide Liidu üldkogul, kus andis ülevaate valitsuse plaanidest ja kavandatavatest muudatustest tervishoius tuleval kolmel aastal. Oma kõnes rõhutas minister vajadust seada kõigi kavandatavate arenduste keskmesse inimene.

„Rahvastiku tervise arengukava seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste keskmist eluiga, tervena elatud eluaastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös,“ ütles minister Tanel Kiik. „Lisaks ravivõimaluste laiendamisele on hädavajalik parandada ka inimeste tervisekäitumist ning panustada tervisedendusse ja haiguste ennetusse. Oluline on, et ka inimesed ise oma tervist rohkem väärtustaksid. See eeldab patsientide kaasamist oma tervist puudutavatesse diagnoosi- ja raviotsustesse ja selles on ka tervishoiusüsteemil oma panus anda.“

Ministri sõnul on lähiaastatel valmimas enamus rajatavaid tervisekeskusi, kus perearstid koos õdede, ämmaemandate ja teiste spetsialistidega suudavad lahendada olulise osa terviseprobleemidest. Perearstide koostöö eriarstidega paraneb ja perearstidel on üha laiemad võimalused pidada eriarstidega nõu läbi e-konsultatsiooni. See aitab hoida kokku nii patsiendi kui eriarsti aega, kuna nii on terviseprobleemid sageli lahendatavad ka ilma eriarsti vastuvõtuta. 

Olulise muutuse tervishoidu peaks ministri sõnul tooma tervishoiu digilahenduste jätkuv arendamine, et need vastaksid senisest paremini nii patsientide kui arstide ootustele. „Digiregistratuur on praeguseks käivitunud ja järgmises etapis on kavas uuendada patsiendiportaali, et see inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Samuti on töös arendused kogutud geeniandmete toomiseks igapäevameditsiini, et võimaldada personaalset geeniandmetel põhinevat ennetustööd ning et arst saaks võtta geeniandmeid arvesse ka ravi ja ravimite määramisel.“

Täiesti uue ajastu toob tervishoidu uue patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomine, mis on valitsuse töörühmas arutelul. „Ohutuma tervishoiusüsteemi eeldus on läbipaistva ja mittesüüdistava kultuuri loomine ning selleks vajame patsientidele välditava kahju õiglase hüvitamise süsteemi. Seeläbi saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud ja süsteem toetab kvaliteetsemat ja ohutumat ravi,“ ütles minister Tanel Kiik.

Tervishoius on ministri sõnul jätkuvalt üheks teravamaks probleemiks tervishoiutöötajate puudus. „Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on kavas suurendada tervishoiutöötajate koolitusmahte, et see viia vastavusse süsteemi vajadusetega ning kaasajastada lähtetoetuste süsteemi, et tagada arstiabi kättesaadavus ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Regionaalne tervishoiutöötajate kättesaadavus on oluline ülesanne, mille nimel peame ühiselt veelgi rohkem pingutama,“ ütles minister Tanel Kiik.

Minister Tanel Kiik õnnitles Eesti Arstide Liidu presidendiks tagasi valitud dr Jaan Sütti ning avaldas lootust jätkuvaks sisukaks koostööks.

Tartumaa visiidi käigus külastas minister ka Elva haiglat.

Veel uudiseid samal teemal

koroonaviirus
22.10.2020|Sotsiaalministeerium

Uuring: 83 protsenti Eesti inimestest on valmis maski kandma

Oktoobri alguses Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes veidi kasvas. Olukorda hindab kriitiliseks 58% Eesti inimestest. 73% inimestest tunneb muret, et keegi võib eneselegi teadmata teda koroonaviirusega nakatada, 83% Eesti inimestest on valmis erinevates kohtades ja olukordades maski kandma, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

vaktsiin
15.10.2020|Sotsiaalministeerium

Eesti ühineb ka teise COVID-19 vaktsiinitootjaga sõlmitava eellepinguga

Eesti ühineb vaktsiinitootjaga Janssen Pharmaceutica NV sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks ning taotleb lepinguga vaktsiini 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta koroonaviiruse riskirühmade vaktsiinivajaduse. Vaktsiini soetamise kulud katab valitsus koostöös haigekassaga.