Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Minister Riisalo Luksemburgis: peame tegema ühiseid pingutusi inimeste vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks

Foto: Anxhela Shaka, newsroom.consilium.europa.eu
Foto: Anxhela Shaka, newsroom.consilium.europa.eu

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osales täna Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel, kus võeti vastu järeldused soolise aspekti tugevdamise kohta Euroopa Liidu eelarves. Aruteludes käsitleti ka Covid-19 pandeemia mõju vaesusele, töökeskkonnale ja vaimsele tervisele.

Minister Riisalo rõhutas sõnavõtus, et COVID-19 pandeemia on võimendanud sotsiaalseid probleeme, mille lahendamine nõuab üha suuremat pühendumist kogu Euroopa Liidus. Olulist tähelepanu tuleb pöörata vaimse tervise hoidmisele ja abivõimaluste laiendamisele, kuna vaimse tervise probleemid on pandeemia tingimustes veelgi süvenenud. „Arvestades, et Eestis on vaimse tervise häired luu- ja lihaskonnahaiguste järel teisel kohal töövõime vähenemise põhjusena, pean oluliseks, et töötajate vaimse tervise toetamisele töökeskkonnas rohkem tähelepanu pöörataks,“ sõnas Riisalo. „COVID-19 mõjude leevendamise kõrval oleme tugevdamas vaimse tervise poliitikavaldkonna juhtimist sotsiaalministeeriumis, et panustada rohkem probleemide ennetusse ja teha õigeaegne ja kvaliteetne abi inimestele palju kättesaadavamaks,“ lisas minister.

Ministrid kiitsid kohtumisel heaks järeldused, millega tähtsustati senisest enam sooliste aspektidega arvestamist EL poliitikate kujundamisel ja eelarvete koostamisel. Järeldustes rõhutati vajadust täpsustada kõikides poliitikavaldkondades soolõimega seotud rolle ja vastutust, tugevdada juhtimist nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil ja koolitada teemaga seotud töötajaid. Positiivse arenguna tõi minister Riisalo esile möödunud nädalal vastu võetud otsuse: „Eesti on siin juba edusamme tegemas, eelmisel nädalal otsustati valitsuse heakskiidul käivitada uuest aastast pilootprojekt, millega viis ministeeriumi hakkavad poliitikate kavandamisel senisest suuremal määral arvestama võrdsete võimaluste, sh soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse aspektidega.“

Lisaks EL ministrite kohtumisele kohtus minister Riisalo Taani sotsiaal- ja vanemaealiste ministri  Astrid Krugiga. Arutati pikaajalise hoolduse ja vaimse tervisega seotud teemadel, vahetati kogemusi ennetuse, kogukonnapõhiste teenuste ning lastekaitsetöö korraldamise osas. Toimusid ka tutvumiskohtumised Läti heaoluministri, Leedu sotsiaalkaitse- ja töövaldkonna aseministri ja Soome sotsiaal- ja terviseministriga, kellega peeti vajalikuks uuendada ja tugevdada kahepoolset suhtlust ning koostööd.

Minister Signe Riisalo naaseb Eestisse täna hilisõhtul.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riik panustab erinevate asutuste koostöös igapäevaselt sellesse, et abivajajad teaksid, kuhu pöörduda ja saaksid kiiremas korras abi. See süsteem peab veelgi tõhusamaks muutuma,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo, Lauri, Jaani ja Liimets: naistevastane vägivald mõjutab tugevalt ka lapsi ja lähedasi

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, millega juhitakse tähelepanu vägivalla kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning selle vähendamisele ja ennetamisele.

„Töötamine peab olema vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021

Riisalo erakorralise pensionitõusu eelnõu esimesel lugemisel: ka vanemas eas peab säilima isiklik otsustusvabadus

Erakorralise pensionitõusu eelnõu sai eile riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu. Sellega suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot, tuues koos aprillikuise pensionite indekseerimisega kaasa keskmine vanaduspensioni tõusu tänasega võrreldes ligi 100 eurot, 654 euroni.