Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Minister Riisalo: rahvastikupoliitika komisjon on hädavajalik platvorm valdkonnaüleste otsuste vastuvõtmiseks

„Meil on praegu nii Eestis kui Euroopas laiemalt väga palju rahvastikupoliitikat puudutavaid ja lahendamist vajavaid probleemkohti, näiteks madal sündimus, tööjõupuudus, vananeva rahvastikuga kaasnev suur hoolduskoormus, rände ja lõimumisega seotud väljakutsed. Kuna nende küsimuste lahendamine nõuab erinevate ministeeriumide ja ekspertide ühist panust, on rahvastikupoliitika komisjon hädavajalik platvorm, et vajalikke otsuseid vastu võtta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
„Meil on praegu nii Eestis kui Euroopas laiemalt väga palju rahvastikupoliitikat puudutavaid ja lahendamist vajavaid probleemkohti, näiteks madal sündimus, tööjõupuudus, vananeva rahvastikuga kaasnev suur hoolduskoormus, rände ja lõimumisega seotud väljakutsed. Kuna nende küsimuste lahendamine nõuab erinevate ministeeriumide ja ekspertide ühist panust, on rahvastikupoliitika komisjon hädavajalik platvorm, et vajalikke otsuseid vastu võtta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Eile kogunes esimest kordarahvastikupoliitika valitsuskomisjon, et saada ülevaade erinevate valdkondade tegevustest rahvastikupoliitika kujundamisel ning leppida kokku rahvastikupoliitika komisjoni prioriteetsed valdkonnad ja küsimused, mille lahendamisega hakkab komisjon esmajoones tegelema. Komisjoni juhib sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Esimesel kohtumisel olid kõik osapooled ühel nõul, et rahvastikupoliitika puudutab kõiki valdkondi ning seetõttu ollakse edasise koostöö osas entusiastlikud ning valmis probleemkohtade ja poliitikakujundamisega ühiselt tegelema.

„Meil on praegu nii Eestis kui Euroopas laiemalt väga palju rahvastikupoliitikat puudutavaid ja lahendamist vajavaid probleemkohti, näiteks madal sündimus, tööjõupuudus, vananeva rahvastikuga kaasnev suur hoolduskoormus, rände ja lõimumisega seotud väljakutsed. Kuna nende küsimuste lahendamine nõuab erinevate ministeeriumide ja ekspertide ühist panust, on rahvastikupoliitika komisjon hädavajalik platvorm, et vajalikke otsuseid vastu võtta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Rahvastikupoliitika komisjoni kohtumised hakkavad üldjuhul toimuma kaks korda aastas, kuid seekord otsustati kohtuda uuesti juba sügisel, et komisjoni töö kohe hoogsalt käima lükata. Lisaks ministeeriumide esindajatele osalevad komisjoni töös ka statistikaameti, riigikantselei ja Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooli teadlased ja eksperdid.

„Rahvastikupoliitikat ei saa terviklikult edendada ilma lõimumispoliitikata. Kogukondade sidusus, ühiskonna ja kultuuriruumi tundmine ja aktiivne osalemine selles toetab demokraatiat ja tagab meie kestmise rahvana. Samuti ei tohi ära unustada võõrsil elavaid rahvuskaaslasi, kuna nemad aitavad Eestit suuremaks teha ja võivad igal ajal soovida kodumaale naasta,” ütles kultuuriminister Anneli Ott.

Viimase 40 aasta jooksul on sündide arv ja sünnitusealiste naiste arv oluliselt vähenenud ning emad sünnitavad järjest rohkem hilisemas vanuses. Samas on sünnitusea lõpuks naistel endiselt keskmiselt 1,9 last, mis tähendab, et lapsed sünnivad küll hiljem, ent ei jää tingimata sündimata. Viimastel aastatel on positiivseks muutuseks kolmandate ja enamate laste sünni kasv, muret tekitab aga lastetute suur osakaal. Oluline muutus on toimunud ka oodatava eluea trendides, eriti jõudsalt on vähenenud meeste suremus – võrreldes 1990ndate aastate algusega elab praegu sündivatest poistest ca kaks korda enam poisse 80ndate eluaastateni. Sama positiivset muutust pole aga paraku näha tervena elatud eluaastates.

Eesti rahvastikule on läbi aastate omanud märkimisväärset mõju ränne. Arvestades, et tegu on ka praegu äärmiselt aktuaalse teemaga, valitigi rändega seotud väljakutsed üheks komisjoni lähiaja prioriteetseks teemaks.

„Eesti kestlikkuse seisukohast on tähtis rahvastikupoliitika terviklik juhtimine. Siseministeeriumi hallata on rahvastikupoliitika olulised osad -  sisseränne ja rahvastikuarvestus. Rände vaatest on oluline, et kaalutud on vajaduspõhisus ja tagatud sisserände seaduslikkus. Rahvastikuarvestuse osas on oluline, et andmed oleks usaldusväärsed ja täpsed ning nende põhjal saaks riik ja kohalik omavalitsus pakkuda ja inimesed tarbida asjakohaseid teenuseid mugavalt. Koos teiste ministeeriumite valitsemisalades olevate teemadega moodustavad nad terviku. Just seetõttu on oluline neid üksikuid rahvastikupoliitika osasid üheskoos arutada ja eesmärke seada, sest ainult koostöös saame tulemuslikumalt hoolivat ning turvalist riiki luua,“ ütles siseminister Kristian Jaani.

Kohtumisel andis sotsiaalministeerium ülevaate rahvastikusündmustest ja tulevikuprognoosidest ning perepoliitika valdkonna prioriteetidest ja võimalustest. Siseministeerium, kultuuriministeerium ja välisministeerium kirjeldasid, milline on nende asutuse puutumus rahvastikupoliitikaga ning andsid ülevaate töös olevate arengukavade ja tegevuste seisust. Riigikantselei, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool selgitasid oma rolli rahvastikupoliitika analüüsimisel ja valdkonna arendamisel. 

  • Vabariigi Valitsus kinnitas 13. mail 2021. aastal rahvastikupoliitika komisjoni loomise, mille eesmärk on koos valdkonna ekspertide ja erinevate ministeeriumide esindajatega rahvastikupoliitika valdkonna pikaajalisi ja mõjusaid lahendusi, sealhulgas ka rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku õigusloome loomine, rahvastikuprotsesside jälgimine, uuringute tellimine, soovitud arengu saavutamiseks meetmete väljatöötamine ja nende mõju hindamine, rahvastikuprotsesside jälgimiseks asja- ja ajakohase andmevajaduse väljaselgitamine ning rahvastikustatistika vajaduse edastamine andmete kogujatele ja töötlejatele.
  • Komisjoni kuuluvad sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, siseminister Kristian Jaani, kultuuriminister Anneli Ott, sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman, siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühikonna asekantsler Raivo Küüt, siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar, välisministeeriumi juriidilise ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar, rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov, statistikaameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Kaie Koskaru-Nelk, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Mark Gortfelder, Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli professor Tiit Tammaru ning riigikantselei strateegiabüroo nõunik Heleri Reinsalu.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ning aktiivsete tööturumeetmete toetamist, et aidata inimestel kauem püsida tööturul aktiivsena," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Foto: sotsiaalministeerium
22.10.2021

Riisalo: vähendame pensionite ebavõrdsust ning soodustame inimeste püsimist tööturul aktiivsena

Sotsiaalministeeriumis valminud ja partneritele kooskõlastamiseks saadetud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohaselt on plaanis muuta senist sooduspensionite maksmise korraldust nii, et see soodustaks senisest enam inimeste tööturul aktiivsena püsimist ning vähendaks sooduspensionite maksmisest tulenevat ebavõrdsust.

„Riigikohtu lahend laiendab tänast õigusruumi ning sotsiaalministeerium võtab seda kindlasti arvesse. Meie esmane tegevus on viia kehtivad õigusaktid vastavusse riigikohtu suunistega. Seejärel vaatame tervikuna üle kogu puude tuvastamise loogika ja erinevate hüvede seotuse puudega, et tagada peredele võimalikult kiire, ühetaoline ja laste vajadustele vastav abi. Oluline on muuta abi saamine lapsevanematele lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ja toetada vanema võimalusi keskenduda oma lapse arengu toetamisele
20.10.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium täiendab puude tuvastamise põhimõtteid

Värske riigikohtu lahendiga muudeti oluliselt kehtivat puude tuvastamise seadusandlust. Lahendi järgi tuleb edaspidi võtta lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele arvesse ka kõrvalabi vajadust ravitoimingute tegemisel.