Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo. „Mitmekesised otsustuskogud teevad aga meie kõigi jaoks paremaid otsuseid. Just seetõttu on oluline, et poliitikas valitseks tasakaal. Kohalike omavalitsuste volikogudes, Riigikogus, valitsuses ja muudel poliitilistel ametikohtadel peaks ühe soo esindajaid olema vähemalt 40%,” lisas Riisalo.

Kui arvestada kokku kõikide ministrite kõik valitsemise päevad alates 1990. aastast kuni 2021. aasta jaanuarini, selgub, et mehed on Eesti riiki valitsenud viis ja pool korda kauem. Tänavu jaanuaris ametisse astunud valitsus on murdnud senise mustri, mis loob valitsemises ühtlasi ka suurema tasakaalu. Kohalike omavalitsuste, Riigikogu komisjonide juhtide ja Riigikogu juhatuse liikmete hulgas on naisi seni veel siiski harva.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Helen Biin märkis, et valdkonnad, mida naised ja mehed poliitikas juhivad, on stereotüüpselt jagunenud – nii valitsuses kui ka näiteks Riigikogu komisjonides, jääb naistele kultuuri, hariduse ja hoolekande, meestele taristu, raha ja riigikaitsega seonduv. Praeguses valitsuses on Eesti ajaloo esimene naissoost justiitsminister, lisaks on naine ka rahandusminister. Kaitsevaldkonda pole aga naised tänini veel juhtida saanud.

“Naiste senise vähese poliitikas osalemise põhjuseks ei saa pidada huvi puudumist poliitika vastu, sest võrreldes nn vana Euroopa riikidega on meil naisi erakondades palju – keskmiselt 52% kõikide erakondade liikmetest on naised,” rääkis Biin. Kuigi üha sagedamini näeme naisi ka erakondi juhtimas, on parteide juhatuse liikmete hulgas naisi vaid kolmandik.

Valijad annavad oma hääle meeleldi naistele, kuid valimisnimekirjades on vaid iga kolmas kandidaat naine. „Üheks võtmeks naiste osaluse suurendamisel poliitikas ongi just erakonnad, kes saavad naisi senisest enam julgustada ja kaasata nii erakonna juhtkogudesse ja valimisnimekirjadesse kui arvestada nende kandidatuuriga poliitiliselt väga olulistele ametikohtadele,” lisas minister Riisalo.

Inimeste soovi poliitikas osaleda mõjutab ka see, mil moel poliitikutesse suhtutakse. Kahjuks oleme sageli tunnistajateks olukordadele, kus just naissoost edukate poliitikute tegevust ja autoriteeti õõnestatakse ajale jalgu jäänud kommentaaridega, kaheldakse nende pädevuses, hoolimata muljetavaldavast kogemuste pagasist, või keskendutakse ajakirjanduses ilmuvates persoonilugudes eelkõige naispoliitiku välimusele ja pereelule. Oma pädevuse ja ametialase tegevuse eest väärivad tunnustust või kriitikat ühtviisi nii mehed kui naised. Samuti peaks, hoolimata poliitiku soost, näitama avalikkusele nende inimlikku poolt.

Aprillist kuni jaanipäevani avaldab sotsiaalministeerium 10-osalise minivideote sarja “Võrdsem Eesti”, kutsudes sellega ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. Vaata juba ilmunud videoid siit.

Juba ilmunud:

 Tulekul:

  • Liina Kanter: "Mitmekesisus töökohal"
  • Agnes Einman: "Milles seisnevad võrdsed võimalused?"
  • Meelis Joost: "Kellele on mõeldud ligipääsetavus?"
  • Mariana Saksniit: "Kes on unustatud ohver?"
  • Merike Sisask: "Mida tähendab säilenõtkus?"

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.