Sa oled siin

Minister Tsahkna: inimesed peavad palka saama tehtud töö alusel

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Eestis tähistatakse täna võrdse palga päeva. Sel puhul toimub mitmes Eesti linnas avalik arutelu, kus räägitakse soolise palgalõhe olemusest, mõjust ja tagajärgedest. Ürituste fookus on suunatud nii ema kui ka isa rollile töö- ja pereelu ühildamisel. 

Eurostati 2013. aasta andmetel oli Eestis Euroopa suurim sooline palgalõhe (29,9%). Kuna töötasu on enamike inimeste jaoks peamiseks või isegi ainsaks sissetulekuallikaks, mõjutab see lisaks igapäevasele tarbimiskäitumisele ka hüvitiste ja pensioni suurust ning laste elukvaliteeti. Sooline palgalõhe on kõrgem vanuserühmades, kus pere loomine on tõenäoline ja eelkooliealiste laste olemasolu mõjutab naiste palka negatiivselt. Samuti jaguneb erinevalt naiste ja meeste hoolduskoormus. Näiteks ei pruugi isadel olla tegelikkuses võimalik kasutada neile ette nähtud õigusi (isapuhkus, lapsehoolduspuhkus jne). Seetõttu on tähtis soodustada isade vanemapuhkusele jäämist ka edaspidi.

"Inimesed peavad saama palka tehtud töö, mitte muude kriteeriumide alusel,“ tõi välja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Olukorras, kus tööturule siseneb vähem inimesi kui sealt lahkub, on iga töötaja muutumas järjest olulisemaks ja väärtuslikumaks. Tähtis on tõsta inimeste teadlikkust ja julgustada neid oma õiguste eest seisma. Julgustan isasid rohkem oma lastega koos olema ning nende kasvatamisest osa võtma ka vanemahüvitise ajal. Valitsusel on plaan muuta vanemahüvitise süsteem paindlikumaks just selles suunas, et ka isad otsustaksid oma väikeste lastega koju jääda. Isade roll laste kasvatamisel on selgelt alatähtsustatud ja tihti kinni ühiskonna hoiakutes, mida tuleb aga muuta,“ lisas minister.

Soolise palgalõhe vähenemise üks eeldusi on piisav hulk kvaliteetseid lastehoiukohti, et lastevanematel oleks võimalik töötada. Norra rahastusprogrammi ja sotsiaalministeeriumi toel töötab Tallinna Tehnikaülikool 2016. aastaks välja lasteaiakohtade jaotusmehhanismi, mille eesmärk on lasteaiakohtade õiglasem jaotamine, võttes võimalikult palju arvesse vanemate soove ja vajadusi. Samuti luuakse lähiaastatel ESF programmi toel juurde kuni 1200 lastehoiukohta.