Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Ministrid Riisalo, Mölder ja Kruuse kutsuvad üles osalema toidupäästmise väljakutses

„Meil on suur samm veel astuda, et päästa see kvaliteetne toit, mis läheb äraviskamisele, nende inimeste jaoks, kes seda igapäevaselt vajavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
„Meil on suur samm veel astuda, et päästa see kvaliteetne toit, mis läheb äraviskamisele, nende inimeste jaoks, kes seda igapäevaselt vajavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Signe Riisalo, Tõnis Mölder ja Urmas Kruuse kutsuvad üles liituma toidupäästmise väljakutsega. Nii on ministrid otsustanud alates sellest nädalast oma igapäevaelus lähtuda toidupäästmise nippidest ja pöörata tähelepanu toiduraiskamise vähendamisele laiemalt.

Ministrid osalevad täna toidujäätmete tekke vältimise ja toiduannetamise edendamise infopäeval, kus antakse omavalitsustele, heategevusorganisatsioonidele, erialaliitudele, kaubanduskettidele ja toitlustajatele ülevaade kolme ministeeriumi tegevustest toidu päästmiseks ja raiskamise vähendamiseks.

„Meil on suur samm veel astuda, et päästa see kvaliteetne toit, mis läheb äraviskamisele, nende inimeste jaoks, kes seda igapäevaselt vajavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Näeme, et abivajajate arv kasvab ja annetusi vajavate inimeste arv on aastaga võrreldes kasvanud pea 100%. „Kui 2021. aasta veebruaris oli ostetud toiduabi jagamisel abivajajate arv 12 500, siis maikuus juba 18 000 inimest. Peame suutma enam veenda ja kaasata neid ettevõtteid, kus toit üle jääb ja peame annetamise tegema võimalikult lihtsaks.“

Eesti kodumajapidamistes läheb ühe elaniku kohta aastas raisku 26 kg toitu. Kõigi kodumajapidamiste peale on selle väärtus ligi 98 miljonit eurot. Iga pere saab anda oma panuse, et väärtustada toitu ja vähendada toidu raiskamist nii kodus kui väljas süües.

„Toidujäätmete hulk on Eestis viimastel aastatel kasvanud,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Võiks ju tõdeda, et pole hullu, tekitame paljudest rikkamatest riikidest vähem toidujäätmeid. Kuid keskkonnaprobleemide puhul ei saa me mõelda, et kuskil kellelgi on veel halvem ja ärme seni pinguta, kuni oleme neile järele jõudnud,“ rääkis Mölder. „Vaadates kasvu Eesti kontekstis, mõistame, et meilgi on oluline astuda samme selleks, et vähendada toidu äraviskamist“.

Kolme ministeeriumi ja üle 50 organisatsiooni kaasabil koostati 2020. aastal toidujäätmete tekke vältimise ja toidupäästmise tegevuskava, mida juba praegu ellu viiakse.

„Toidu tootmine algab põllult või farmist. Meie igapäevase toidulaua katavad tuhanded inimesed oma raske ja tänuväärse tööga. Hooliva suhtumise kaudu toidusse, saad avaldada tänu toidu tootjatele. Kuna kõige rohkem toitu läheb raisku kodudes, tee oma esimene samm ja osta edaspidi ainult nii palju toitu, kui sinu pere jõuab ära süüa,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse

Signe Riisalo, Tõnis Mölder ja Urmas Kruuse alustavad sel nädalal ühes peredega toidupäästmise väljakutsega ja kavatsevad ka edaspidi rakendada koduköökides toiduraiskamist vältivaid nõuandeid ja soovitusi. Kuidas ministritel läheb ning millistest nippidest kõige rohkem kasu lõigatakse, saab jälgida ministrite sotsiaalmeediakanalites.

Nipid toidupäästmiseks:

1. Usalda oma meeli “parim enne” toodete puhul – “kõlblik kuni” märgistusega tooted on söömiseks ohutud kuni märgitud kuupäevani (söö enne kuupäeva möödumist), kuid “parim enne” toit on tihti hea ka pärast kuupäeva möödumist. “Parim enne” kuupäevaga toidu puhul usaldada oma meeli – vaata, nuusuta ja maitse! Kui tundub hea, siis ongi hea!

2. Avasta, mis sul juba kodus olemas on! Revideeri kodus olev toidukraam nii kapis, sügavkülmas kui riiulis. Tõsta uuemad tooted tahapoole ja vanemad ettepoole. See on professionaalide nipp – nii organiseerivad toidu säilitamist restoraniköögid.

3. Planeeri ette menüü, alustuseks kasvõi kolmeks päevaks ja kavanda paar toidukorda nii, et kasutad loovalt ära juba olemas oleva toidu. Äkki ei peagi poodi minema?

4. Kui “menüü ette” planeerimine kohutab, vaata lihtsalt kodus olemasolev üle ja tee ostunimekiri. Poodle nimekirja alusel ja loe kokku, mitu emotsiooniostu suutsid tegemata jätta!

5. Kui ostad toidu samal päeval söömiseks, vali julgelt läheneva säilimistähtajaga toit või kehvema välimusega köögivili, et see päästa äraviskamisest.

6. Käi võimalusel poes jala – ise poekotte kandes ei saa väga palju üle osta. Lisaks kogud samme ja annad käe- ja õlalihastele toonust!

7. Sea külmikus sisse “võta siit” ala, kuhu paned selle toidu, mis vajab kiiremas korras söömist. Riiuli või riiuli osa saad eraldada teibiga. Kui läheneva tähtajaga toit on ühes kohas, taipad lihtsamalt, millest enne süüa teha ja ka pereliikmed arvestavad sellega.

8. Võta kasutusele korduskasutatavad säilituskarbid, millega üle jääv valmistoit külma panna. Saad selle järgmisel päeval tööle kaasa võtta või mugavalt samas nõus kodus üles soojendada. Toiduohutuse vaatest on parimad säilitusnõud klaasist.

9. Kui sul jääb toitu üle, märgi säilituskarbile kuupäev ja pane toit sügavkülma!

10. Leib ja sai on kuivanud? Taasavasta vanu häid retsepte nagu vaesed rüütlid, küüslauguleivad jms!

Katseta toidupäästmise nippe! Tee nippidega vähemalt nädalake tutvust ja need kujunevad sulle ja su perele igapäevaseks harjumuseks. Soovi korral leiad veel nippe www.envir.ee/toidujäätmed.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Euroopa Liidus tuleb tagada õiglased töötingimused, sh palk ning adekvaatne sotsiaalkaitse kõigile töötajatele nii liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest. Hoogu kogub ka platvormitöö, mis pakub inimestele väga erinevas vormis töötamise võimalusi tagamata samas alati piisavaid sotsiaalseid garantiisid, mis seab osa platvormitöötajad teistega võrreldes kehvemasse olukorda,“ sõnas tervise- ja tööminister Kiik.
25.09.2021

Kiik: Euroopa Tööjõuametist peab saama riikidele tugev partner üle-Euroopaliste tööjõu probleemide lahendamisel

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kohtus eile Eestis visiidil viibiva Euroopa Tööjõuameti (ELA) peadirektori Cosmin Boianguga, et arutada tööjõu piiriülese liikumise küsimusi EL-is ning ELA rolli ja võimalikku abi nende küsimuste lahendamisel. Oluliste teemadena käsitleti ka kolmandatest riikidest pärit tööjõu teemat ning platvormitöö üha aktiivsema kasutamisega seotud küsimusi.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.