Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kui Eesti 2014. aastal Istanbuli konventsiooni allkirjastas, võtsime eesmärgi kaitsta Eesti inimesi vägivalla kõigi vormide eest ja töötada välja valdkondade ülene poliitika ning meetmed vägivalla ohvrite kaitsmiseks ja toetamiseks. Praeguseks oleme vastu võtnud uue lastekaitseseaduse ja kaasajastanud meie ohvriabisüsteemi. Ohvriabiteenuste kvaliteet on oluliselt paranenud ja naiste varjupaikade teenus on üleriigiliselt kättesaadav, kuid muidugi peame tegema veel enam pingutusi vägivalla ennetamiseks.“  

Sotsiaalkaitseministri sõnul paraneb ette valmistamisel oleva uue ohvriabi seadusega ligipääs traumast taastumist toetavatele teenustele. „Uus ohvriabi seadus paneb paika haridus - ja täienduskoolituse nõuded ohvriabi pakkuvatele spetsialistidele,“ ütles Riisalo. „Esimest korda sõnastatakse seaduses ohvri kohtlemise nõuded ja täpsustatakse eri asutuste vahelist infovahetust. Oluliselt selgemaks muutub kuriteoohvrile riikliku hüvitise maksmise süsteem. Muu hulgas sõnastatakse seaduses psühhosotsiaalse kriisiabi korraldus. Muudatuste eesmärk on tagada kõikidele süüteo, vägivalla, hädaolukorra või muu traumeeriva sündmuse ohvritele parimad võimalused traumast taastumiseks ja eluga edasi minekuks."

Siseminister Kristian Jaani sõnul ei puutuks ideaalses maailmas lapsed vägivallaga kokku ja politseil ei oleks vaja lohutada punaseks nutetud silmadega alaealisi. „Kahjuks näitavad aga numbrid, et oleme sellest ideaalist veel kaugel. Peame seetõttu endalt pidevalt küsima, mida saame veel teha, et lapsi vägivallaringist välja aidata. On ju teada, et vägivald kasvatab vägivalda ja perevägivalda kogenud lapsed võivad ise kunagi vägivallatseja rollis olla. Vägivalla kogemine ja pealtnägemine on lapsele tõsine hingeline trauma ning loob arusaama, et teise inimese löömine on moraalselt aktsepteeritav. See ei ole aga kunagi nii ja seetõttu on lastega seotud juhtumid politseile alati prioriteetsed,“ ütles Jaani.

„Mullu registreeriti Eestis 3987 perevägivalla kuritegu, mis on umbkaudu samas suurusjärgus kahe eelneva aastaga. Me teame ka, et vägivald lähisuhtes on sageli avalikkuse silme eest peidetud. Lisaks, nagu osutab viimatine Euroopa Põhiõiguste Ameti avaldatud uuring, teatab vaid 13% füüsilist vägivalda kogenud inimestest sellest politseid, mis on üks Euroopa madalamaid näitajaid,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Veelgi kõnekam fakt Istanbuli konventsiooni aastapäeva valguses on see, et 81% perevägivalla ohvritest olid mullu naised ja 27% oli kuriteo ohvriks või pealtnägijaks laps ning need suurusjärgud ei ole muutunud. See kõik näitab konventsiooniga liitumisel võetud kohustuste olulisust pakkuda kannatanutele tuge ning vajadust juurutada ühiskonnas teadmist, et vägivallal puudub õigustus – eriti, kui see on suunatud naiste ja laste vastu.“

Vägivallavastases võitluses on lisaks erinevatele seadustele ja tugiteenustele oluline iga inimese panus. Seetõttu kutsuvad sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, siseminister Kristian Jaani ja justiitsminister Maris Lauri üles kõiki inimesi märkama abivajajaid meie ümber. Vägivalla ohvrid on inimesed meie keskel ja meie asi on neid märgata, neile tuge pakkuda ning julgustada neid abi otsima.

Kuhu pöörduda?

  • Hädaohu korral helista koheselt 112.
  • Kui oled kogenud vägivalda, oled mures enda või lähedase pärast, siis saad ööpäev läbi pöörduda ohvriabi kriisitelefonile 116 006 või kirjutada veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
  • Kui oled mures enda vägivaldse käitumise pärast, siis saad pöörduda tugiliinile 660 6077. Tugiliin on avatud esmaspäevast reedeni, kella 10-16ni, nõu saab küsida ka e-posti teel tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.
  • Kui oled mures mõne lapse heaolu pärast, siis helista lasteabitelefonile 116 111 või suhtle lasteabitelefoni nõustajatega kodulehel www.lasteabi.ee.

Olulist statistikat:

  • Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu on oluline laiendada ennetustegevusi ning pöörata senisest enam tähelepanu kõigile vägivallaga seotud osapooltele, eriti vägivalla toimepanija vastutusele oma käitumise muutmise eest.
  • Politsei sai 2020. aastal 12 146 perevägivallaga seotud väljakutset. Ohvriabisse jõudis 3 313 uut perevägivallaga seotud juhtumit ning naiste tugikeskustesse pöördus 2 563 kannatanut. Perevägivalla tagajärjel kaotas elu 16 inimest.
  • Riigikantselei eelmisel aastal tellitud küsitlusest selgus, et viimase kuu jooksul on üle 15-aastastest Eestis elavatest inimestest 4% kogenud vaimset vägivalda ning 1% füüsilist vägivalda oma lähedase poolt. See on hinnanguliselt 44 000 inimest, kes ei tunne end oma kodus turvaliselt. Lisaks on perevägivallast puudutatud nende inimeste lähedased, sh lapsed.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.