Sa oled siin

Narva asenduskodu lapsed kolisid uutesse peremajadesse

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna lõikab linti
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna lõikab linti

14. juulil avati Narvas aadressil Juhhanovi 7 kolm uut Narva Sotsiaaltöökeskuse (endise nimega Narva Lastekodu) peremaja, kus hakkab elama kakskümmend neli last. Peremajad valmisid Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahendite toel. 17,1 miljoni euro suuruse projekti raames on tänaseks reorganiseeritud kümme riigile kuuluvat asenduskodu ning ehitusjärgus on veel Tilsi ja Valga Lastekodude peremajad.
 
Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul vajab iga laps kasvamiseks peret või perelähedast keskkonda ja tingimusi, mis toetavad tema arengut ja valmistavad last ette iseseisvaks eluks. „Seetõttu on mul siiras rõõm üle anda Narva Linnavalitsusele peremajad, kus asenduskodu lapsed võivad end kodusemalt tunda,“ ütles Margus Tsahkna. Minister lisas, et uute peremajade ehitamise projekt on vaid üks samm vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud lastele peresarnasema kasvukeskkonna ning üldise heaolu loomisel. „Lapsesõbralikuks ja perelähedasemaks peab uutes peremajades muutuma ka asenduskoduteenuse sisu, lähtudes maksimaalselt laste vajadustest ja heaolust,“ sõnas Tsahkna.
 
Kolm ühekorruselist peremaja on hubased kivifassaadiga majad, mis sobituvad hästi ümbritsevasse keskkonda. Kakskümmend neli last hakkavad peremajades elama koos perevanemate või kasvatajatega. Narva asenduskodu projekti maksumus oli ligikaudu 1,4 miljonit eurot, hooned projekteeris Projekt O2 OÜ ning ehituse peatöövõtja oli Riito Ehituse OÜ.
 
Sotsiaalministeerium alustas asenduskodude lastele peremajade ehitamisega 2008. aastal. Tänaseks on valminud peremajad Pärnus, Vinnis, Viljandis, Narva-Jõesuus, Haapsalus, Tartus, Elvas, Kuressaares ja Juurus. Lisaks Narvale valmivad käesoleva aasta jooksul peremajad Valgas ja Laheda vallas Põlvamaal, millega lõpeb suur riiklikult hallatavate asenduskodude ümberkorraldamise projekt. Projekti kogumaksumus on kokku ligikaudu 17,1 miljonit eurot, peamine rahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond, riigi omaosalus moodustab kogu projektist 15%.
 
2014. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendushooldusel kokku 2556 last. Asenduskodudes elas neist 1009 last, kõige enam Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal. Perekonnas hooldamisel oli 216 last ja eestkosteperedes 1331 last.

Asenduskodudes elab ligikaudu 40% vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud lastest, ülejäänud lapsed elavad asendus- ja eestkosteperedes. Laste ja perede arengukavas kokku lepitud riiklikuks arengusuunaks on ennetada laste kasvuperekonnast eraldamist. Kui lapse perest eraldamine on siiski möödapääsmatu, siis tuleb alati eelistada tema kasvukeskkonnana perepõhist asendushooldust.