Sa oled siin

Paindlik ja senisest solidaarsem pension sai seaduseks

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Foto: pexels.com
Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Foto: pexels.com

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Täna Riigikogus vastu võetud muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud pensioniosasid, paindlikku vanaduspensionit saavad kasutada kõik soovijad.

„Paindlik pension annab vanemaealistele, kes näiteks täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, võimaluse jätkata töötamist soovi korral osakoormusega ja võtta pensioni välja osaliselt. Kui seni ütleb riik, et töötamise korral nn eelpensioni ei saa, siis edaspidi saab inimene ise valida endale sobivaima lahenduse,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vanemaealiste töötamine kindlasti kasvab tulevikus, sest inimesed elavad järjest kauem ja soovivad olla aktiivsed. Niisamuti vajab meie vananev ühiskond töökäsi ja tööandjad hakkavad üha enam hindama ka vanema inimese kogemust.“

Lisaks, 2021. aastast muutub esimese samba pensioni arvutamine senisest solidaarsemaks ning ühiskond hakkab enam hindama inimesi, kelle palk on olnud väiksem. „Ühiskonna jaoks on oluline iga inimene ja seepärast hakkab riiklik pensionisüsteem senisest enam hindama nende paljude inimeste tööpanust, kes näiteks õpetavad lasteaias meie kõige pisemaid, hooldavad meie eakaid lähedasi, hoiavad puhtana kõrgepalgaliste kontoriruumid või teenindavad toiduostude tegijaid. Ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku – riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud,“ rääkis minister Iva.  

Kolmas suurem muudatus seob alates 2027. aastast pensioniea 65-aastaste inimeste viie aasta keskmise eeldatava eluea muutumisega, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega. Seejuures võib pensioniiga tõusta maksimaalselt kolm kuud aastas. Vanaduspensioniea saabumisest annab sotsiaalkindlustusamet inimestele teada kaks aastat varem.

 

Muudatused esimese samba pensionis:

  • Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada. Kogutud pensionivara sellest ei muutu – inimene saab keskmiselt kokku kätte ikka sama raha.
  • 2021. aastast täieneb riikliku vanaduspensioni valem – alates 2021. aastast hakkame koguma ühendosa ehk pool kindlustusosa ja pool nn staažiosa.  Senised kindlustusosakud ja staaž jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Täies mahus seos palga suurusega on inimesel teise ja kolmanda samba kaudu.
  • 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise eeldatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja eluea pikenedes ning rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
  • Aastatel 1970-1982 sündinud saavad soovi korral liituda teise samba ehk kogumispensioniga.


Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud juba 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. 19. jaanuaril 2017 kiitis valitsus heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.

Riiklik pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele.

 

TAUST

  • Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.
  • Inimeste eluiga pikeneb ja seega ka pensionil oleku aeg (aastal 2016 oli naiste keskmine pensionil oleku aeg 22 aastat, meestel 16 aastat; aastal 2060 oleks pensionil oleku aeg muudatusi tegemata prognoositavalt naistel 25 aastat, meestel 21 aastat). Samal ajal on uued põlvkonnad väiksemad ja praegusi töötavaid maksumaksjaid järjest vähem, mistõttu on ka riigil vähem raha pensionide maksmiseks.
  • Sissetulekute ebavõrdsus on seni olnud pensionäridel umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul. Tööealise rahvastiku suur sissetulekute erinevus hakkaks tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. 20% kõige suuremate ja 20% kõige väiksemate pensionide keskmised hakkaks senise süsteemi järgi tulevikus erinema kuni neli korda (praegu on erinevus 1,7-kordne).
  • Esimese samba pension koosneb praegu (enne muudatuste jõustumist) baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998.a) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa (praegu 175,44 eurot) ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Staažiosa sõltub töötatud ajast ja kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest.

 

Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis: http://www.sm.ee/et/eesti-pensionisusteemi-uuendamine

Veel uudiseid samal teemal

EEA / Norway Grants logo
03.10.2019|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitsesse ja kohalikku arengusse tuleb üle 21 miljoni euro lisaraha

Laste liikumisse, sotsiaalkaitsesse ja kohalikku arengusse investeeritakse lähiaastail Eesti ning Euroopa Majanduspiirkonna riikide Norra, Islandi ja Liechtensteini koostöös 21,2 miljonit eurot. Lisaks sotsiaalministeeriumi valdkondadele tegeletakse koostööprogrammis ka hariduse tugiteenuste ja noorte õigusrikkujate abistamise tõhustamise ning kultuuripärandi säilitamisega väikelinnades.

Foto: Pexels.com
12.09.2019

Töötuskindlustusmakse määr jääb samaks

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.