Sa oled siin

Paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub alaealiste töölevõtmine

„Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna riigikogule seadusemuudatusi, millega paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub 13-14-aastaste alaealiste töölevõtmine.

Eelnõuga antakse hoolduskohustusega töötajatele ja ametnikele õigus küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist tööaega, paindlikku töökorraldust või võimalust teha kaugtööd.

„Juba täna on kõikidel töötajatel võimalik tööandjalt küsida paindlikke töötingimusi ning tööandjal õigus otsustada, kas ta saab küsitule vastu tulla. Eelnõu vastuvõtmisel peavad tööandjad edaspidi alla 8-aastast last kasvatavate ja teiste hoolduskohustusega töötajate taotlusi alati hindama. Kui tööandjal ei ole võimalik paindlikke töötingimusi pakkuda, peab ta seda ka põhjendama,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötaja ja ametniku puhul pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes. Hoolduskohustusega töötaja töösuhte ülesütlemisel peab tööandja edaspidi tõendama, et töölepingu lõpetamise põhjus ei olnud töötaja hoolduskoormus. Muudatused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu.

Sama eelnõuga leevendatakse 13-14-aastaste noortega töölepingu sõlmimise tingimusi. Seadusemuudatusega kaotatakse edaspidi kohustus 13-14-aastaste puhul küsida tööinspektorilt 10 tööpäeva enne noore tööle asumist selleks nõusolekut. Endiselt jääb kehtima tööinspektsiooni loa küsimise nõue 10 päeva enne tööle asumist 7-12-aastaste laste töölevõtmisel. Samuti on jätkuvalt tööandjal keelatud alaealist tööle lubada lapsevanema või seadusliku esindaja heakskiiduta.

„Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,“ ütles minister Kiik.

Eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsist selgus, et suur osa alaealisi on tööle võetud võlaõiguslike lepingutega, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga kaitset tööõnnetuste korral. Üks põhjus võlaõiguslike lepingute sõlmimiseks on olnud võimalus neid kiiremini sõlmida.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. aprillil 2022. a. Alaealiste töötamist puudutav säte jõustub pärast eelnõu heakskiitmist riigikogus.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?