Sa oled siin

Pensionid tõusevad 2023. aastal erakorraliselt 20 euro võrra

„Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Lisaks panustab erakorraline pensionitõus täiendavalt ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Lisaks panustab erakorraline pensionitõus täiendavalt ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Valitsus otsustas riigieelarve strateegias, et pensionite erakorraline tõstmine jätkub ka 2023. aastal, mil nii pensionite baasosa kui rahvapensioni tõstetakse 20 euro võrra. Sellega aitab valitsus tõsta kõigi pensionisaajate, eriti aga vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.

Pensioni baasosa erakorraline tõstmine aitab tagada paremat äraelamist võimaldavat pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele. „Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Lisaks panustab erakorraline pensionitõus täiendavalt ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Lisaks pensioni baasosa erakorralisele tõstmisele tõuseb ka rahvapension  20 euro võrra ulatudes 286 euroni kuus. Sellega vähendatakse võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt aga peaaegu 300 euroni ja see mõjutab 3200 inimese pensione.

Plaanitava erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 on see aga eeldatavasti 622 eurot. Pensionite baasosa tõstmisest võidavad lisaks vanaduspensioni saajatele ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajad, ühtekokku 321 000 inimest.

Suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, oli kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas Statistikaameti andmetel 41,4% 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8% üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses.

Lisaks pensionite erakorralisele tõstmisele on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et  pensioni teise samba reformist vabanev raha suunatakse ka pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks ning keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?

„Järvamaale ja Türile sõidame eeskätt eesmärgiga tunnustamaks sealseid sotsiaaltöötajaid ja kohalikku omavalitsust erakordselt hea töö eest oma maakonna sotsiaalhoolekande teenuste korraldamisel,“ avab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo visiidi tagamaid.
07.05.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: Järva maakond on paistnud silma nutikate lahenduste poolest sotsiaalhoolekandes

Piirangute leevenedes ning turvameetmeid rakendades on ka kauaoodatud ametlikud visiidid jälle võimalikud. Nii sõitis reedel, 7. mail, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo külla Järvamaa erinevatele sotsiaalhoolekandeasutustele.