Sa oled siin

Pooleteise aasta jooksul on vabatahtlikud pakkunud tuge ja seltsi 680 eakale ja erivajadusega inimesele

"Vabatahtlike tegevus annab lisandväärtust ametlikele sotsiaalteenustele ning see omakorda võimaldab eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
"Vabatahtlike tegevus annab lisandväärtust ametlikele sotsiaalteenustele ning see omakorda võimaldab eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmis 2018. aasta augustis sotsiaalministeeriumiga kaheaastase lepingu, mille jooksul arendati koostöös kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujatega välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandesse. Eesmärk on toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad abistamist või juhendamist igapäevase eluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. 2018. aasta oktoobrist tänaseni on vabatahtlikud tuge pakkunud ligi 680 abivajajale enam kui 21 600 tundi.

 18. juunil toimub veebiseminar, kus tutvustatakse pilootprojekti tulemusi ja ettepanekuid mudeli üle-eestiliseks rakendamiseks, sest tulevikus võiksid vabatahtlikud seltsilised tegutseda üle-eestiliselt.

„Vabatahtlike panus on oluline ennetus- ja tugimehhanism riiklikule hoole­kandesüsteemile. Vabatahtlike tegevus annab lisandväärtust ametlikele sotsiaalteenustele ning see omakorda võimaldab eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Viimaste aastate jooksul on nii riigieelarve kui Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel algatatud mitmeid sotsiaalvaldkonda arendavaid ettevõtmisi, kus sotsiaalteenuste kõrval on üha enam suunatud tähelepanu just inimeselt-inimesele lahenduste arendamisele.“

Vabatahtlikud tegutsesid ka eriolukorras. Näiteks viisid nad abivajajale koju toitu, ravimeid ja esmatarbekaupu ning pakkusid seltsi telefoni teel. Kindlasti rõõmustab teadmine, et Eesti inimesed tahavad ja on valmis teisi aitama. Pilootprojekti raames õnnestus püsivabatahtlikeks kaasata ligi 270 inimest. Arvestades, et üha enam on pead tõstmas trend, et vabatahtlikud pikaajaliselt panustada ei taha, on see väga hea tulemus. 

„Liikumise Kodukant mudeli rakendamise kogemus on näidanud, et vabatahtlike abi seisneb kõige sagedamini inimliku toe pakkumises – toetavas vestluses, mis paljudel juhtudel oli seotud ka mingi tegevusega. Sagedamini loeti ajalehti või võeti koos einet, osa vabatahtlikke lahutasid inimese meelt lauamängudega, tehti käsitööd või mäluharjutusi. Tänu vabatahtlikele on abivajajad saanud koduseinte vahelt välja, minna poodi, kontserdile või  kogukonnasündmusele,“ tutvustab kogemusi Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.

Kodukant koostöös sotsiaalministeeriumiga hakkas 2018. suve lõpul välja töötama ja piloteerima vabatahtlike kaasamismudelit hoolekandesüsteemi. Projekti oli kaasatud seitse maakonda (Harjumaa, Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Võrumaa). Valminud raport koos ettepanekutega mudeli edasiseks rakendamiseks avalikustatakse Vabatahtlike Väravas juuni lõpuks.

Pilootprojekti tulemuste põhjal teeb sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepanekud edasisteks tegevusteks selle aasta novembris.

Veebiseminari päevakava: https://vabatahtlikud.ee/uudis/kutse-kokkuvotvale-webinarile-vabatahtlikud-h

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.

06.10.2020

Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja

Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu. Muudatustega uuendatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, näiteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad nõuetekohaselt kaitsta töökohtadel töötajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.