Sa oled siin

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamisele anti avalöök

tervishoid
Kavandatav arengukava hakkab koosnema kolmest programmist – inimkeskne tervishoid, tervist toetav keskkond ja tervist toetavad valikud.

Täna, 29. mail toimus Tervise Arengu Instituudis rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamise esimene kohtumine partnerite ja huvigruppidega. Avakohtumisel keskenduti ühele kolmest arengukava programmist – inimkesksele tervishoiule.

„Kehtiv rahvastiku tervise arengukava on lähiaastatel lõppemas. Inimeste kasvavad ootused tervisesüsteemile, ressursside nappus ning vananev rahvastik sunnivad meid olema nutikad ja otsima innovaatilisi lahendusi ja lähenemisi. Meil on aeg vaadata tulevikku ja seada eesmärgid järgmiseks perioodiks,“ ütles terviseala asekantsler Maris Jesse. „Minu jaoks on olulisim ühiste eesmärkide seadmine – et need oleksid piisavalt ambitsioonikad, aga samas realistlikud. Ühiselt seatud eesmärgid loovad ka eeldused ühiseks vastutuseks.“

Kohtumise eesmärk oli anda ülevaade arengukava koostamise protsessist, kavandatavast struktuurist ja sisust ning kaasata huvigruppe arengukava eesmärkide seadmisse. Kavandatav arengukava hakkab koosnema kolmest programmist – inimkeskne tervishoid, tervist toetav keskkond ja tervist toetavad valikud. Esimesel kohtumisel arutati inimkeskse tervishoiu programmi sisu ja eesmärke.

„Uue perioodi arengukava tervishoiu valdkonna eesmärk on liikuda inimkeskse tervishoiu suunas. Üha olulisemaks muutub see, et tervisevaldkonna teenused oleksid senisest paremini integreeritud nii valdkonna siseselt kui ka sotsiaalteenustega. See eeldab nii senise teenuste osutamise mudeli ülevaatamist kui ka muutust hoiakutes ja suhtumises,“ ütles tervisesüsteemi arendmise osakonna juhataja Agris Koppel. „Tervise valdkonnas on muutuste ellukutsumine tõenäoliselt pikk teekond ning eeldab püsivat poliitilist tahet. Arengukava koostamine annab meile võimaluse seada pikaajalised eesmärgid ja tegevuskava nende saavutamiseks.“

Inimkeskse tervishoiu programmi esialgsed fookusvaldkonnad on:
• inimeste ja kogukondade võimestamine ja kaasamine, terviseharitus;
• personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine;
• teenuste mudeli ümberkujundamine ja koostöö ning koordineerimine sektorite sees ja vahel;
• kvaliteedi parendamine ja ohutuse edendamine;
• tervise ebavõrdsus tervishoius ja haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmine.

„Inimkeskse tervishoiu programmi tänaste arutelude tulemuste põhjal koostatakse esialgne programmi kavand, mille üle jätkuvad arutelud partneritega augustis,“ lisas Agris Koppel.

Tänasel arutelul osalesid Eesti Õdede Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, MTÜ Noored Perearstid, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Onkoloogide Seltsi, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Nooremarstide Ühenduse, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Proviisorite Koja, Ravimitootjate Liidu, Ämmaemandate Ühingu, Eesti Kiirabi Liidu, Taastusravi arstide, Reumaliidu, Reumatoloogia Seltsi, MTÜ Eesti Apteekide Ühenduse, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi ja Terviseameti esindajad.

Arengukava koostamise ajakava näeb 2018. aasta jooksul ette arengukava eesmärkide seadmise ja eesmärkide täitmise indikaatorite väljatöötamise koostöös partneritega. 2018. aasta detsembris on kavas esitada arengukava terviktekst Vabariigi Valitsusele, kes saab arengukava heaks kiita pärast selle arutamist Riigikogus.

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
23.04.2021|Sotsiaalministeerium

Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud juba üle 300 000 inimese

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 303 952 inimest, kellest 93 250 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Eelolevate nädalate jooksul keskendutakse eeskätt COVID-19 riskirühma kuuluvate ja kõigi üle 65-aastaste inimeste vaktsineerimisele. Vanemaealised inimesed, kes veel ootavad vaktsineerimise võimalust, peaksid nüüd oma vaktsineerimissoovist perearstile märku andma.

vaimse tervise staap
22.04.2021

Vaimse tervise roheline raamat sai valitsuse heakskiidu

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitles täna valitsuskabinetile sotsiaalministeeriumis koostatud vaimse tervise rohelist raamatut. Rohelises raamatus seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis.