Sa oled siin

Rahvusvaheline konverents "Lõpp toiduraiskamisele!"

29. septembril tähistatakse esimest rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päeva. Sel päeval lahkavad toidujäätmete tekkimist Toidupank, sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium ning mitmed rahvusvahelised eksperdid. Samuti räägitakse lahendustest, kuidas kõige tõhusamalt ülejäävat kvaliteetset toitu ümberjaotada.

ÜRO andmetel läheb iga-aastaselt 1/3 kogu inimestele mõeldud toidust raisku. Seniste uuringute järgi tekib Eestis kõige enam toidujäätmeid ja raiskamist kodumajapidamistes. 2015. aastal tekkis inimese kohta keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, raisatud toidu osa moodustas sellest 36%. Uuemate andmete kohaselt võib raiskamine olla veelgi kasvanud. Samal ajal on palju puuduses elavaid inimesi, kellel ei ole vahendeid toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks.

2019. aastal jagas Toidupank laiali 1,9 miljonit kg toitu, millest 1,4 miljonit oli päästetud toit.

„Meil on hea meel, et Toidupank on juba enam kui 10 aastat oma südame ja energia koos sadade vabatahtlikega suunanud puudust kannatavate inimeste toetamiseks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on koroonaviiruse tõttu igal nädalal Toidupanga klientide arv tõusnud kolmandiku võrra, mis näitab ka seda, et lähikuudel võib abivajajate arv veelgi kasvada.“

Ministri sõnul on 2015. aastast olnud Eesti Toidupank sotsiaalministeeriumile hea partner “Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi“ vahenditest puudust kannatavatele inimeste ostetud toidu jagamisel. Alates 2019. aasta oktoobrist jagab Toidupank sama fondi vahenditest ka annetatud toitu.

Sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ja rahandusministeerium koostavad tegevuskava, millega soovitakse vähendada toidujäätmete tekkimist ja edendada annetamist. Tegevuskava valmib 2020. aasta lõpuks. Kava koostamisse ja aruteludesse on kaasatud üle 40 partneri. 

Kuigi toiduainete ülejäägi ümberjaotamine on kasvav trend ning toiduainete tootjad ja jaemüüjaid on valmis annetama ülejäägi heategevusorganisatsioonidele, moodustab ümberjaotatavate toiduainete kogus endiselt vaid väikese osa kogu tekkivast söögikõlblike toiduainete ülejäägist. Seetõttu tuleb seada eesmärgiks, et toit ei muutuks jäätmeteks ning seda oleks võimalik  jaotada abivajajatele ümber enne äraviskamist.

“Lähimate aastate jooksul on vaja luua Eestis tõhus süsteem, mis aitab päästa ülejäävat ohutut ja kvaliteetset toitu. See eeldab koostööd nii tootjate, kaubanduskettide ja toitlustusasutustega ning igaühega meist,” ütles Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Lisaks tuleb riigi ja erasektoriga läbi mõelda, kuidas see toit kiirelt puudust kannatavate inimeste ehk abivajajateni toimetada, mis eeldab samuti väga head koordineerimist kohalike omavalitsuste, heategevusorganisatsioonide, koolide, perearstide ja toiduainete kasvatajate, tootjate ning jaekettidega.”

2015. aastal lepiti Euroopa Liidus kokku kestliku arengu eesmärgid 15 aastaks. See tähendab, et 2030. aastaks oodatakse ÜRO liikmesriikidelt, sealhulgas ka Eestilt, et poliitikad toetavad selle eesmärgi täitmist. Eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid 50% võrra elaniku kohta.

Pööramaks toidujäätmete tekke vältimise olulisusele tähelepanu, toimub 29. septembril kell 11.00-16.00 Toidupanga, sotsiaalministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi eestvedamisel rahvusvaheline konverents „Lõpp toidu raiskamisele!”. Konverentsi saab jälgida videoülekandena Delfi ja Postimehe vahendusel. Konverentsi keskmes on toidujäätmete tekke vältimise teema toidu ümberjaotamise vaatest. 

Konverentsi avavad sotsiaalminister Tanel Kiik, maaeluminister Arvo Aller, Euroopa Toidupankade Föderatsiooni president Jacques Vandenschrik ning Euroopa Komisjoni volinik Stella Kyriakides. Seejärel jagavad õppetunde eksperdid ja praktikud nii Eestist (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus), Suurbritanniast (Tesco PLC), Hollandist (Wageningen University and Research) kui ka Prantsusmaalt (Prantsusmaa Suursaatkonna põllumajandusnõunik).

Riigi poliitikast selles valdkonnas ja toidujäätmete tekke statistikast räägivad keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse esindajad. Eesti erinevate sektorite kogemust toidu päästmisel jagavad Toidupank, Kiltsimäe talu, AS Farmi Piimatööstus, Rimi Eesti Food AS, Fotografiska Tallinn ning perekond Kaing. Konverentsi juhib Kristo Elias.

Konverentsil pakutavad suupisted on tehtud Rimi Eesti kauplustest päästetud toidust.

Lisainfo eiraiska.ee.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
26.10.2020

Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesmärk on, et palga ja tööaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt viiendikule sektori töötajatest.

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.