Sa oled siin

Rait Kuuse: erilised inimesed väärivad ühiskonnaelus osalemist

Psüühikahäirega inimeste aktiivsuse ja ühiskonnaelus osalemise toetamiseks tuleb sulgeda suured oma aja ära elanud hoolekandeasutused ning asendada kogukondlike lahendustega, ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse täna Eesti Hooldajate Liidu aastakonverentsil.

„Eesti sotsiaalsüsteemis on mitmed komponendid nõukogude aja mekiga, mida aga ei peaks pikka aega iseseisev riik endale lubama ja mida peame muutma. Üks näide on erihoolekanne, kus inimesed viidi omal ajal silme alt ära n-ö metsa, suurtesse haigla tüüpi asutustese,“ rääkis Kuuse.

„Nüüd soovime me tuua nad lääne eeskujul ühiskonda ja teiste inimeste keskele tagasi – selle protsessi nimi on deinstitutsionaliseerimine,“ lisas ta.

Kuuse sõnul on plaan luua praeguste mitmesaja elanikuga majade asemele väiksemad, 30 inimesele mõeldud peremajad. Nende elanikele antakse võimalus elada kogukonnas, suhelda teiste inimestega ning pääseda ligi taristule, millist asustusest eemal ei leidu.

Teenusekohti saab rajada alates 300 elanikuga asulatesse ning eesmärk on rajada nad kõikjale üle Eesti.

2020. aastaks on plaanis reorganiseerida Euroopa Regionaalarengu Fondi toel 1200 olemasolevat erihooldekodu kohta ning luua täiendavalt vähemalt 200 kohta, kus erihoolet vajavatel inimestel on võimalik kogukondades elada.

Eelarves on selleks 56 miljonit eurot, millest 47,6 miljonit eurot on fondi rahastus, 6,1 miljonit riigi rahastus ja 2,3 miljonit teenuseosutaja kaasfinantseering.

Reorganiseerimise esimesel perioodil aastatel 2007-2013 investeeriti erihooldekodude ümberkujundamisse kokku 29 miljonit eurot, millest 22 miljonit tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), 4 miljonit sotsiaalministeeriumilt ja 3 miljonit AS Hoolekandeteenustelt.

22. aprill 2016

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?