Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Rait Kuuse: sotsiaalsektor peab vanadest harjumustest loobuma

Rait Kuuse: "Kartus muutuste ja nendega kaasneva kriitika pärast ei tohi saada takistuseks sotsiaalvaldkonna arengule."
Rait Kuuse: "Kartus muutuste ja nendega kaasneva kriitika pärast ei tohi saada takistuseks sotsiaalvaldkonna arengule."

Eesti sotsiaalsektor vajab hädasti reforme ning uuenemine saab kindlasti olema ka valus. Abivahendite reformi esimesed päevad tänavu jaanuaris olid valulikud ja neist peab õppima, kuid juba esimene statistika tõestab, et reform tervikuna on samm õiges suunas.

Jaanuaris ja veebruaris abivahendite eest esitatud arvete menetlemisel on päevavalgele tulnud esimesed käegakatsutavad märgid, et uus korraldus on tegelikult parem kui vana. Näiteks, praeguseks on selgunud, et ettevõtted esitasid Sotsiaalkindlustusametile arveid 68 surnud inimese abivahendi üüri kompenseerimiseks, sealjuures neist 59 on tänastel andmetel lahkunud siit ilmast varem kui mullu detsembris. Markantseim juhtum tundub pärinevat koguni aastast 2006. 

Meil on esimeste kokkuvõtete põhjal alust kahtlustada, et riik on maavalitsuse kaudu tasunud surnud inimese abivahendit rendi eest pea kümme aastat. Kuidas on see võimalik? Selgituste saamiseks alustasime info kogumist, millest teavitasime täna ka maavalitsusi. Uue korraldusega on meil nüüd kindlus, et vahendite kasutus on Sotsiaalkindlustusameti poolt kontrollitud ja riigi rahaline tugi ei kao musta auku. 

Turul on rohkem teenusepakkujaid

Abivahendite süsteemi muudatuse positiivseks mõjuks saab pidada ka seda, et turg on avanenud ja uutel ettevõtetel on lihtsam turule siseneda. Sotsiaalkindlustusamet teatas täna, et abivahendite müügi ja üürimisega tegelevate ettevõtete arv on kasvanud mulluselt 47-lt 53 ettevõtteni tänavu aasta alguses. Abivahendite üürimisele spetsialiseerunud ettevõtteid on turule lisandunud kolm. Teame ka, et avamisel on uusi teeninduspunkte maakondades. Alles mullu tegutses abivahendite üüriturul kaks monopoolset ettevõtet, kelle turuosa kokku võis hinnata 98%-ni. 

Esimesed märgid näitavad positiivset mõju hindadele – ettevõtteid ja tooteid valides on omaosalus abivahendi üürimisel paljudel juhtudel hoopis vähenenud. Näiteks, seni ühest turgu valitsenud ettevõttest tooteid üürinud klient, kes vajab nelja toodet, sai need teisest ettevõttest kätte piirhinna sees ja tema omaosalus vähenes 10 euro võrra kuus.

Poole aastaga laheneb mitme aasta pikkune järjekord

Häid näiteid on veelgi. Varasemast süsteemist tuli järjekorrana üle 2000 kuulmisabivahendi vajajat, kellest osad olid järjekorras juba 2012. aastast. Esialgu üle kivide ja kändude alanud reformiga on praeguseks moodustatud kontrollitud üleriigiline järjekord ja eelarvestamine ning kõik need 2000 inimest saavad oma abivahendi käesoleva aasta esimeses pooles.

Abivahendi saajaid oli praeguseks kinnitatud aruannete põhjal jaanuaris 11 430, neist tööealisi 1526. Kokku on rahalisi vahendeid kulunud 707 091 eurot, mis on ootuspärane ja eelarve raamides ehk praeguse tempo juures ei pea inimesed tundma muret, mis saab aasta lõpukuudel. Erijuhtumite osas on langetatud otsuseid 545 inimese vajaduste osas, otsused tehakse 30 kalendripäevaga. Töös on ka hulk ettepanekuid ettevõtetelt, perearstidelt, et korraldus oleks veelgi sujuvam.

Sotsiaalvaldkonnas on tulnud ja tulemas teisigi muutusi, mida on hädasti vaja. Rahvastiku arenguprotsessidele otsa vaadates on selge, et riigi edasine edu sõltub sellest, kui kvaliteetselt kõik Eestimaa pinnal elavad inimesed saavad oma elu erinevates etappides ühiskonnaelus osaleda ja sellega majanduse arengusse panustada. Sotsiaalsektor vajab selleks täielikku üle vaatamist koos osaliste rollide ja vastutuse ümberhindamisega. Vaja on avalikku arutelu ja ka valmidust vananenud praktikast ja tõekspidamistest loobumiseks. Kartus muutuste ja nendega kaasneva kriitika pärast ei tohi saada takistuseks arengule. Oma roll on siin nii riigil, kohalikul omavalitsusel kui inimesel endal. 

Rait Kuuse, sotsiaalala asekantsler       

Veel uudiseid samal teemal

„Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõuga astume edasi märkimisväärse sammu kõigile inimestele ligipääsetavama ühiskonna suunas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
22.06.2021|Sotsiaalministeerium

Tooted ja teenused muutuvad inimestele ligipääsetavamaks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega viie ministeeriumi koostöös muudetakse teatud kindlad tooted ja teenused ning nende kohta antav teave kõigile inimestele ligipääsetavamaks. Eelnõuga võetakse üle EL ligipääsetavuse direktiiv.

„Töötavate vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv ning neid tööle võtnud tööandjate osakaalu suurenemine näitab liikumist töövõimereformile seatud eesmärkide suunas,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul. „Muutust on toetanud ka suurem paindlikkus töösuhetes – inimesed soovivad ja tööandjad on valmis pakkuma enam osaajaga tööd ning töötamist kaugtöö vormis.“
16.06.2021|Sotsiaalministeerium

UURING: Tööandjate hoiakud soosivad vähenenud töövõimega inimeste palkamist

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Turu-uuringute AS läbiviidud tööandjate küsitlus näitas, et suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, kuid suurem võiks olla tööandjate teadlikkus riigi pakutavatest toetusmeetmetest.