Sa oled siin

Raport: Eesti aktiivne tööturupoliitika pakub tõhusat tuge tööotsijatele, kuid paljud tööturul haavatavamas olukorras olevad inimesed töötukassasse ei jõua

„On oluline, et tööturul abi vajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik
„On oluline, et tööturul abi vajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Täna esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koostööna valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti tööturg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikest Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisi aega olnud ligi viiendik tööealistest inimestest stabiilse töökoha või piisava sissetulekuta. Raportis leitakse, et paremate tulemuste saavutamiseks tööturul, on vaja terviklikult käsitleda tööturuga nõrgemalt seotud inimeste vajadusi ja pakkuda hästi sihitatud teenuseid erinevate asutuste koostöös.

„On oluline, et tööturul abi vajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid. Samuti pean oluliseks erinevate osapoolte koostööd, sest tööturuga nõrgemalt seotud inimeste toetamiseks on sageli vaja tööturuteenuste kõrvale ka sotsiaalteenuseid või muud tuge omavalitsuste poolt, selleks, et aidata inimestel paremini tööturule jõuda. Möönan, et raportis on asjakohaselt juhitud tähelepanu ka sellele, et Eesti tööturuteenuste õiguslik raamistik peaks olema lihtsam ja koostöö teenuste osutamisel tihedam.  Sel eesmärgil plaanime vaadata üle tööturuteenuste pakkumist reguleerivad õigusaktid ning teha vajalikud muudatused,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Raportist “Inimeste kokku viimine töökohtadega: Aktiivse tööturupoliitika edendamine Eestis” selgub, et vaatamata headele tööturu näitajatele on siiski märkimisväärne, et 26 protsenti Eesti tööealistest elanikest ei tööta ja iga viies töötaja on madala palgaga. Paljud neist inimestest seisavad silmitsi spetsiifiliste takistustega, mille ületamisel vajavad täiendavat tuge. Need takistused on enamasti seotud oskuste puudumise (68%) ja hoolduskoormusega perekonnaliikmete eest hoolitsemisel (64%). Paljudel juhtudel seisavad tööturult eemal olevad inimesed silmitsi mitme takistusega korraga ja vajavad samaaegselt abi mitmes valdkonnas.

OECD tööhõive-, töö- ja sotsiaalküsimuste direktor Stefano Scarpetta rõhutab: " Tööturult eemal  olevate haavatavate sihtrühmadeni jõudmine on ülitähtis, et kõigile inimestele oleks tagatud vajalik tugi".

Raport kinnitab, et Eesti aktiivne tööturupoliitika ehk tööturuteenused, näiteks koolitused või nõustamine, vastavad tööturu vajadustele ja toetavad hästi teenustel osalejaid. Samas jõuavad need vaid 39% tööturuga nõrgalt seotud inimesteni (stabiilse tööta või madala sissetulekuga inimesed, kes ei ole haridussüsteemis, tõsiste terviseprobleemidega, rasedus- ja sünnituspuhkusel, jne). See tähendab, et Eestis on ligi 206 000 inimest, kelle tööturuolukorda võiks läbi tööturuteenuste parandada. Nende toetamine vajab valdkondade ülest lähenemist, et nii tööhõive-, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridusteenused vastaksid terviklikult nende vajadustele. Lünkade vältimiseks on oluline koostöö parandamine töötukassa ja teiste asutuste ja kohalike omavalitsuste vahel. Täiendavalt aitaks aktiivsete tööturumeetmete pakkumist parendada lihtsam seadusandlik raamistik. Praegused tööturuteenuseid reguleerivad õigusaktid on keerulised ning see toob kaasa administratiivse ebaefektiivsuse. Lihtsam seadusandlik raamistik võimaldaks paindlikkust poliitika kujundamisel säilitades samal ajal võimekuse reageerida muutustele tööturul.

OECD avaldab täna ülevaate "Inimeste kokku viimine töökohtadega: aktiivse tööturupoliitika pakkumise parandamine Eestis".  Ülevaates käsitletakse aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkust Eestis ja selgitatakse võimalusi selle parendamiseks.  Raport valmistati ette Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetuse peadirektoraadi (Reformi peadirektoraat) tehnilise toe raames ja OECD elluviiduna Sotsiaalministeeriumile Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist. Aruande leiate OECD veebilehelt (avalikustatakse kell 13).

NB! Raportit esitletakse täna kell 13 Zoomi keskkonnas, kus on võimalik esitada ka küsimusi Euroopa Komisjoni ja OECD esindajatele ning tervise- ja tööministrile. Esitlusele on võimalik registreeruda siit.

Vaata ka raportit tutvustavat videot: https://www.youtube.com/watch?v=xXyFcR4k4gk&feature=youtu.be 

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust

Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot.

„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Riik täiendas harvikhaiguste loetelu ja rohkem lapsi hakkab saama toetust

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega laiendatakse senist harvikhaiguste loetelu kuue diagnoosi võrra. Nende harvikhaiguste puhul makstakse sotsiaaltoetust ka lastele, kel puude raskusaste pole veel välja kujunenud.