Sa oled siin

Ravimite tarneraskuste leevendamiseks on vaja rohkem läbipaistvust ja kiiret infovahetust

ravimid
Tarneraskuste ennetamiseks peeti oluliseks läbipaistvamat ülevaadet ravimivarudest nii hulgimüügis kui apteekides, tarneraskuse tekkimisel aga kiiret infovahetust kõigi ravimi tarneahela lülide vahel ravimitootjast patsiendini.

Sotsiaalministeeriumis toimus kolmapäeval, 8. jaanuaril arstide, ametite ning ravimituru osapoolte ümarlaud, kus olid kõne all siseriiklikud meetmed ravimite tarneraskuste ennetamiseks ning nende mõju leevendamiseks patsientidele. Tarneraskuste ennetamiseks peeti oluliseks läbipaistvamat ülevaadet ravimivarudest nii hulgimüügis kui apteekides, tarneraskuse tekkimisel aga kiiret infovahetust kõigi ravimi tarneahela lülide vahel ravimitootjast patsiendini. 

„Ravimite tarneraskustega seotud väljakutsed on olnud ravimiameti tähelepanu all juba aastaid. Ravimite tarneprobleemid tekivad ravimi teekonna erinevates etappides, alates ravimi toimeaine tootjast kuni apteegis patsiendile ulatamiseni. Kohtumise eesmärk oli leppida kokku konkreetsetes edasistes tegevustes, et vältida tulevikus olukordi, kus inimesed jäävad apteegis vajaliku ravimita,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kohtumisel leiti, et olulisim on senisest läbipaistvam ülevaade ravimivarudest nii hulgimüügis kui apteekides ning kiire infovahetus nii kõigi ravimi turustusahelas osalejate vahel kui ka apteekrite, arstide ja patsientide vahel konkreetse patsiendi jaoks vajaliku lahenduse leidmiseks, alternatiivse ravimi või uue raviskeemi määramiseks.“

Peateemana oli arutelul vajadus infovahetuse parandamiseks, sh IT-arendusteks, et arstidel oleks võimalik saada oma infosüsteemide kaudu hoiatus konkreetse toimeaine tarneraskuste ja infot olemasolevate alternatiivide kohta. Ravimite turustusahela osapoolte soov on näha reaalajas infot erinevate toimeainetega ravimite laovarudest nii hulgimüügis kui apteekides. Info konkreetsete ravimite kättesaadavuse kohta apteegis on vajalik ka patsientidele, kuna olemasolevad avalikud andmebaasid ei hõlma kõikide apteekide andmeid.

Üks oluline meede tarneraskuse ennetamiseks on kohtumisel osalenute hinnangul laovarude parem planeerimine. Juhtudel kui tarneraskuses oleval ravimil alternatiivi ei ole, on ravimiametil võimalik lubada näiteks võõrkeelse ravimipakendi turustamist või saab arstide erialaorganisatsioon teha taotluse müügiloata ravimi kasutamiseks.  Võimaliku lahendusena oli arutelul ka ettepanek koostada Eesti jaoks hädavajalike ravimite nimekiri ning leppida kokku meetmed nende järjepideva kättesaadavuse tagamiseks ehk kohustus tagada nende ravimite varu tootjate ja hulgimüüjate koostöös. See ettepanek vajab arstide ja turu osapooltega täiendavat arutelu.

Tarneraskuste vältimiseks sätestab EL ravimidirektiiv hulgimüüjatele kohustuse tagada pidevalt konkreetse geograafilise piirkonna vajadustele vastav piisav ravimivalik ja tarnida nõutavad kogused. Ka Eesti ravimiseaduse alusel on hulgimüüjal kohustus tagada püsiv ja piisav ravimite valik ning kiire kohaletoimetamine Eesti piires. Lisaks sätestab ravimiseadus ravimi müügiloa hoidja kohustuse tagada ravimi turustamine vastavalt ravivajadusele. Tarneraskuste korral peab müügiloa hoidja teavitama ravimiametit vähemalt kaks kuud varem ravimi Eestis turustamise katkestamisest või lõpetamisest ja selle põhjusest. Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi väljaveo Eestist, mh tarneraskuste ennetamiseks. 

Eestis teavitati ravimiametit 2019. aastal ligi 300 ravimi tarneraskusest. Sealhulgas esineb paraku olukordi, kus turul ei ole samaväärset ravimit ka teistelt tootjatelt. Raskustest ravimitarnetel võivad Ravimiametit teavitada ka teised osapooled – hulgimüüjad ja apteegid. Tarneraskustest saab ravimiametit teavitada aadressil info@ravimiamet.ee või telefonil 737 4140.  

Kohtumisel osalesid lastearstide, perearstide ja arstide liidu, ravimitootjate ja müügiloa hoidjate, ravimihulgimüüjate, apteekrite, haiglaapteekrite, ravimiameti, terviseameti, haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, õiguskantsleri büroo ning sotsiaalministeeriumi esindajad.

Veel uudiseid samal teemal

Terviseolukord Euroopa Liidus
22.01.2020|Sotsiaalministeerium

Terviseülevaade: paremate tervisenäitajate saavutamist takistab ebavõrdsus

Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast. Rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust tervises, et ka majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed saaksid elada kauem tervena ning panustada aktiivselt ühiskonda, selgub Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilist.

liikuma kutsuv kool
07.01.2020|Sotsiaalministeerium

Liikuma kutsuva kooli projekt laieneb üle Eesti

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas 2019. aasta lõpul toetuse andmise otsuse, millega eraldatakse Tartu Ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Toetusega on kavas töötada välja liikuma kutsuva kooli mudel ning toetada liikuma kutsuva kooli põhimõtete rakendamist aastaks 2023 vähemalt 140-s koolis üle Eesti.