Sa oled siin

Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 sotsiaalministeeriumi valdkondades

Beebi hoidmas vanema sõrmest kinni.
Laste ja perede heaolu on RESis olulisel kohal. Foto: pexels.com
  • Laste ja perede heaolu suureneb tänu vanemlike oskuste arendamise ning pereteraapia programmidele, mis saavad järgmisest aastast riikliku püsirahastuse. Riik suunab järgneval neljal aastal vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja mitmedimensioonilisse pereteraapiasse kokku 4,4 miljonit eurot. See võimaldab esimesse kaasata ligi poole rohkem 2-8-aastaste laste vanemaid, rohkem kohalikke omavalitsusi ja suurendada rahastust Ida-Virumaal; mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, lühendades praeguseks tekkinud järjekordi ning võimaldades lastel ja nende peredel saada õigeaegselt abi, mida nad vajavad.
  • Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et abivajaduse tekkimisel paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning ära hoida võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aast...
  • Ohvriabi rahastamine suureneb nelja aasta jooksul 2,8 miljoni euro võrra, et parandada ohvriabi erinevate teenuste kättesaadavust ja mõjukust ning vähendada vägivalla ohvriks langemist. Muu hulgas tõuseb naiste tugikeskuste rahastamine seniselt 770 000 eurolt miljoni euroni aastas ning perevägivalla juhtumite lahendamisel jätkatakse lähenemisega, et kodust peab lahkuma vägivallatseja. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenused laienevad nelja Eesti piirkonda. Samuti tagatakse 24/7 kriisinõustamine kõigile vägivalla ohvritele, sõltumata vägivalla liigist ja ohvri soost. Lisainfo ohvriabi teenustest: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-le...
  • HIV/AIDSi leviku piiramiseks laienevad nii testimise kui ravi ja ennetuse võimalused; samuti paranevad narkomaania ravi kättesaadavus ja kvaliteet. Kummalgi juhul ei räägi me üksnes elu hammasrataste vahele jäänutest – nii HIV/AIDS kui narkomaania mõjutavad tavalisi inimesi ja perekondi. Tänu igal aastal lisanduvale 1,5 miljonile eurole suurendatakse HIV kiirtestimise võimalusi üle Eesti, HIV raviteenuseid (integreeritud antiretroviirusravi ja opioidsõltuvuse asendusravi) hakatakse osutama Ida-Virumaal, kus nende järele on olnud suur vajadus ning kättesaadavamaks muutuvad nõustamisteenused patsientidele ja nende lähedastele. Narkomaania raviks ja kahjude vähendamiseks on kavas laiendada ravikohtade arvu, et pakkuda karistamise alternatiivina ravi, ja luua Ida-Virumaal noorukitele suunatud uus ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste keskus. Vabariigi Valitsuses vastu võetud HIV tegevuskava aastateks 2017-2025 on seadnud eesmärgiks vähendada 2025. aastaks uusi HIV nakatumise juhtusid enam kui kaks korda, praeguselt 229 juhult alla saja. http://www.sm.ee/et/uudised/riik-suurendab-hiv-ennetuse-rahastust-ja-par...
  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse töötajate palgad tõusevad. Palkade tõstmiseks on RESis 2019. aastaks kavandatud ligi 4 miljonit eurot, mis loob võimaluse tõsta neis valdkondades töötavate spetsialistide palkasid eeldatavalt keskmiselt 12%. Täpse palgatõusu määrab teenuseosutaja, kuna palgatõusuks ette nähtud raha sisaldub riigi rahastatava teenuse hinnas.
  • Paraneb erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kättesaadavus, suurendades seeläbi inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendades lähedaste hoolduskoormust. Kui praegu on teenust vajavad inimesed pikalt järjekorras, siis lisaraha toel on võimalik nii tagada olemasolevate teenuskohtade rahastamine kui ka luua uusi, sh nt ööpäevaringseid, päeva- ja nädalahoiu ning kogukonnas elamise kohti. Sotsiaalse rehabilitatsiooni puhul on eesmärk tagada kiirem teenusele jõudmine ja teenuse osutamine vajadusel suuremas mahus. Rehabilitatsiooniteenustele on kavandatud aastas 5,05 miljonit eurot rohkem ehk kokku 12,7 miljonit eurot aastas,  erihoolekandeteenuste rahastamine kasvab enam kui 8 miljonit eurot aastas, ulatudes 37 miljoni euroni.
  • Riik panustab järgneval neljal aastal täiendavalt 20 miljonit personaalmeditsiini arendamisse, et jätkata 2018. aastal alanud geeniproovide kogumise järel geenikaartide koostamise ja personaalmeditsiini teenuste arendamisega. Geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus inimestele paremat ja õigeaegset ravi. Geeniandmete kasutamine suurendab täpsust inimeste haigestumise ja ravimite kõrvaltoimete riskide hindamisel, võimaldades arstil patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada ka inimese personaalset geeniinfot. 2018. aastal kogutakse kuni 100 000 inimese geeniproovid ja järgneva nelja aastaga soovitakse jõuda veelgi suurema arvu inimeste geeniandmete kogumiseni ning nende põhjal individuaalsete geenikaartide koostamiseni. Samuti on kavas arendada välja infotehnoloogiline tugi geeniandmete kasutamiseks igapäevameditsiinis.
  • Ida-Viru keskhaigla kaasajastamine viiakse riigi toel lõpuni, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas. Nelja aasta jooksul investeeritakse Ida-Viru keskhaigla kaasajastamisse 15,5 miljonit eurot. Haiglavõrgu arengukavas seati 2003. aastal prioriteediks Kirde-Eestisse keskhaigla väljaehitamine ja investeeringuid on oodatud pikka aega. Ida-Viru keskhaiglal on piirkonnas oluline roll jätkusuutliku haiglavõrgu tagamisel ning piirkonna elanikele kvaliteetsete ning kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamisel.  Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/ida-viru-keskhaigla-kaasajastamine-viiakse-r...
  • Tõhusama järelevalve abil paraneb KOVide korraldatavate ja riiklike sotsiaalteenuste kvaliteet. Nõustava järelevalve ja sotsiaalkindlustusameti analüüsivõimekuse suurendamiseks  on lisaraha planeeritud 1 miljon eurot. Sotsiaalkindlustusameti järelevalve võimekuse tõstmisel pöörab riik juba tänavu esmajoones tähelepanu üldhoolekande teenustele ja nende kvaliteedile, kuid jätkab ka riiklike teenuste süsteemi korrastamisega. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ja optimaalseks rahastamiseks suurendab riik edaspidi nõustavat järelevalvet ka teistes sotsiaalhoolekande valdkondades, samuti tõhustatakse koostööd teiste järelevalveasutustega. Nõustava järelevalve ning ameti analüüsivõimekuse suurendamiseks on lisaraha planeeritud 1 miljon eurot.

Veel uudiseid samal teemal

16.07.2019|Sotsiaalministeerium

Hooldekodud ehitatakse riigi toel energiatõhusamaks

Kohalikel omavalitsustel oli võimalus taotleda riigilt toetust hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks ja uute liginullenergiahoonete ehitamiseks. Taotlusi menetlenud Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) otsustas toetada 10 hooldekodu renoveerimist kokku 2,26 miljoni euro eest ja 11 liginullenergiahoone ehitamist kokku 5,57 miljoni euro eest.  

17.06.2019|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium alustab strateegiliste partnerite otsingut

Sotsiaalministeerium alustab 3. juulist strateegiliste partnerite kaasamisega ministeeriumi tegevustesse. Strateegilisi partnereid valitakse esimest korda ja kuni nelja-aastaseks perioodiks, varem rahastati koostööpartnerite olulisi tegevusi hasartmängumaksu nõukogu kaudu vaid kuni üheks aastaks.