Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik hakkab maksma eriolukorra ajal toetust erivajadusega laste vanematele

„Haridusasutuste kaugõppele üleminek tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, sest lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui hooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
„Haridusasutuste kaugõppele üleminek tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, sest lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui hooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks toetuse määramise erivajadusega last kasvatavale vanemale. Toetuse eesmärk on võimaldada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal.

„Haridusasutuste kaugõppele üleminek tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, sest lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui hooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti on mõnedel erivajadusega lastel nõrgenenud immuunsus, mis asetab nad COVID-19 riskirühma ning on mõistetav ja soovitatav, et olukorras, kus kaugtöö pole võimalik, jäävad vanemad ajutiselt töölt eemale ning riik pakub neile peredele tuge eriolukorra ajal toimetulekuks.“ 

Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus inimesel, kes kasvatab immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last ning kes on töötamise registri andmetel palgata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud. Toetuse saamiseks tuleb seega vanemal ja tööandjal või tööd võimaldaval isikul puhkusele jäämises või lepingu peatamises kokkuleppele jõuda ning töö- või käsundiandja peab kokkuleppe fikseerima töötamise registris.

Toetuse suurus on 70% lapsevanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Toetuse miinimumsumma ühes kuus on 540 eurot ja maksimumsumma 1050 eurot. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast, kuid mitte varasemast kui 12.03.2020.

Valitsus kuulutas seoses COVID-19 haiguse levikuga 12.03.2020 välja eriolukorra ja otsustas viia haridusasutused distantsõppele.

Sotsiaalkindlustusamet saadab erivajadusega lapse vanematele toetuse saamise võimaluse kohta teavituse ja alates 13. aprillist ka iseteeninduse pakkumuse. Vanem peab toetuse saamise sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kinnitama. Esimeste väljamaksetega alustatakse alates 20. aprillist.

Valitsus toetas sotsiaalministeeriumi ettepanekut eraldada toetuse maksmiseks 2020. aasta riigieelarve lisaeelarvega 10 miljonit eurot. Valitsus esitas 2. aprillil lisaeelarve seaduseelnõu Riigikogule menetlemiseks.

Toetuse saamise täpsemad tingimused on kirjas sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/erivajadusega-lapse-vanema-erak...

 

 

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.