Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik hakkab rahastama töötajate kvalifikatsiooni tõstmist

"Töötajate paremad oskused on tõhusaim viis töötuse ennetamiseks, samal ajal võimaldab see inimestel liikuda tasuvamatele töökohtadele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
"Töötajate paremad oskused on tõhusaim viis töötuse ennetamiseks, samal ajal võimaldab see inimestel liikuda tasuvamatele töökohtadele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Valitsuskabinet andis 22.septembri nõupidamisel heakskiidu tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ettepanekule toetada tulevast aastast töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötuse ennetamiseks on tööhõiveprogrammi raames kavas käivitada kolm uut meedet, mis võimaldavad koolitada ca 10 000 inimest aastas.

„Tegemist on põhimõttelise muutusega tööturuteenuste osutamisel, sest lisaks senisele töötute abistamisele hakkab Töötukassa panustama täna töötavate inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse. Töötajate paremad oskused on tõhusaim viis töötuse ennetamiseks, samal ajal võimaldab see inimestel liikuda tasuvamatele töökohtadele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Ministri sõnul toetavad investeeringud töötajate oskuste ja teadmiste arendamisse majanduse arengut ning aitavad kaasa tootlikkuse tõusule, olles eeskätt fokuseeritud madala haridustasemega ja vanemaealiste koolitamisele. "Ligi kolmandik tänastest töötajatest ei oma kõrg- ega kutseharidust, mis oluliselt pärsib meie majanduse konkurentsivõimet. Väljatöötatud koolituspakett on oluline samm edasi tööturu arendamisel,“ sõnas Ossinovski.

Uute tööturuteenustena on kavas alates 2017. aasta maist toetada töötajate osalemist kuni aastastel tööturukoolitustel või tasemeõppes ning koolitustoetust läbi tööandjate, kes seisavad värbamise situatsioonis silmitsi tööjõupuudusega või oluliste muudatustega. Olulise kriteeriumina võetakse koolituste pakkumisel arvesse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi.

Töötajatele pakutavate koolitusmeetmete sihtgrupp on üle 50-aastased, ilma erialase hariduseta või puuduliku eesti keele oskusega töötajaid, kelle sissetulek jääb alla mediaanpalga ning inimesed, kellel on vananenud oskused. Samuti töötajad, kes ei saa terviseseisundi tõttu oma senisel ametikohal tööd jätkata. Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmetel kuulub sihtrühma 128 654 töötajat ehk 22% hõivatutest. Kokku on prognoositud ennetavates meetmetes osalema üle 10 000 inimese aastas.

Teenuste kogumahuks planeeritakse 2017. aastal ligi 3 miljonit eurot.

Uued tööturumeetmed viiakse ellu Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatava tööhõiveprogrammi muudatusega. 

Veel uudiseid samal teemal

„Inimesed, kellel ei ole määratud puuet ning kelle lähikondlaste seaski ei leidu inimesi, kes on erivajadusega, ei tule sageli nende raskuste peale, mida mõni teine kaaskodanik kogeda võib ning milliseid lahendusi vajab, et elada võimalikult iseseisvat elu. Seda mitte pahatahtlikkuse või madala empaatiavõime tõttu, vaid lihtsalt puudub kogemus," ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Lili Tiri. Pildil Meremuuseumi ligipääsetavad lahendused
09.07.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium kutsub üles märkama ligipääsetavust

Sotsiaalministeeriumil on valminud viis videoklippi, mis tutvustavad erinevate kasutajagruppide silme läbi ligipääsetavust ning selgitavad, miks on mugav ligipääs oluline igale Eesti elanikule.

„Soostereotüüpidest mõjutatud haridus- ja karjäärivalikute hind võib olla inimese jaoks üsna kõrge. See mõjutab töö leidmise võimalusi, palka, rahulolu töö ja eluga laiemalt, samuti töö- ja pereelu ühitamise võimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
01.07.2021|Sotsiaalministeerium

Eesti annab soolise võrdõiguslikkuse foorumil lubaduse võrdõiguslikkuse edendamiseks tehnoloogia ja innovatsiooni alal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb täna 30. juunist 2. juulini toimuval Pariisi kõrgetasemelisel soolise võrdõiguslikkuse üritusel Generation Equality Forum, kus Eesti annab lubaduse veelgi jõulisemalt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, sealhulgas IKT, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas, seda nii hariduses kui tööturul.