Sa oled siin

Riik hakkab rahastama töötajate kvalifikatsiooni tõstmist

"Töötajate paremad oskused on tõhusaim viis töötuse ennetamiseks, samal ajal võimaldab see inimestel liikuda tasuvamatele töökohtadele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
"Töötajate paremad oskused on tõhusaim viis töötuse ennetamiseks, samal ajal võimaldab see inimestel liikuda tasuvamatele töökohtadele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Valitsuskabinet andis 22.septembri nõupidamisel heakskiidu tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ettepanekule toetada tulevast aastast töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötuse ennetamiseks on tööhõiveprogrammi raames kavas käivitada kolm uut meedet, mis võimaldavad koolitada ca 10 000 inimest aastas.

„Tegemist on põhimõttelise muutusega tööturuteenuste osutamisel, sest lisaks senisele töötute abistamisele hakkab Töötukassa panustama täna töötavate inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse. Töötajate paremad oskused on tõhusaim viis töötuse ennetamiseks, samal ajal võimaldab see inimestel liikuda tasuvamatele töökohtadele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Ministri sõnul toetavad investeeringud töötajate oskuste ja teadmiste arendamisse majanduse arengut ning aitavad kaasa tootlikkuse tõusule, olles eeskätt fokuseeritud madala haridustasemega ja vanemaealiste koolitamisele. "Ligi kolmandik tänastest töötajatest ei oma kõrg- ega kutseharidust, mis oluliselt pärsib meie majanduse konkurentsivõimet. Väljatöötatud koolituspakett on oluline samm edasi tööturu arendamisel,“ sõnas Ossinovski.

Uute tööturuteenustena on kavas alates 2017. aasta maist toetada töötajate osalemist kuni aastastel tööturukoolitustel või tasemeõppes ning koolitustoetust läbi tööandjate, kes seisavad värbamise situatsioonis silmitsi tööjõupuudusega või oluliste muudatustega. Olulise kriteeriumina võetakse koolituste pakkumisel arvesse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi.

Töötajatele pakutavate koolitusmeetmete sihtgrupp on üle 50-aastased, ilma erialase hariduseta või puuduliku eesti keele oskusega töötajaid, kelle sissetulek jääb alla mediaanpalga ning inimesed, kellel on vananenud oskused. Samuti töötajad, kes ei saa terviseseisundi tõttu oma senisel ametikohal tööd jätkata. Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmetel kuulub sihtrühma 128 654 töötajat ehk 22% hõivatutest. Kokku on prognoositud ennetavates meetmetes osalema üle 10 000 inimese aastas.

Teenuste kogumahuks planeeritakse 2017. aastal ligi 3 miljonit eurot.

Uued tööturumeetmed viiakse ellu Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatava tööhõiveprogrammi muudatusega. 

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust

Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot.

„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Riik täiendas harvikhaiguste loetelu ja rohkem lapsi hakkab saama toetust

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega laiendatakse senist harvikhaiguste loetelu kuue diagnoosi võrra. Nende harvikhaiguste puhul makstakse sotsiaaltoetust ka lastele, kel puude raskusaste pole veel välja kujunenud.