Sa oled siin

Riik hakkab toetama Ida- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

„Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
„Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele Ida-Virumaale ning Kagu-Eestisse uute töökohtade loomise toetuse tingimused. Eesmärk on aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule ja töötuse vähendamisele, toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Kuigi Eestis on praegu tööjõupuudus, on Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal paljud inimesed tööta,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu. Peale asukoha on tööandja ja tööotsija kokku viimisel sagedaseks takistuseks kõrgemad ootused – tööandjal töötaja oskustele ning töötajal saadavale palgale. Et töökohtade loomine ei jääks selle taha, kuulub meetme juurde töötaja koolituskulude hüvitamine ning välistatud on miinimumpalgaga töökohad“.

Töötukassa viimastel, augustikuu andmetel oli registreeritud töötus Ida-Virumaal 8,4%, Valgamaal 8,5%, Võrumaal 7,6% ja Põlvamaal 6,6%. Eestis keskmiselt oli registreeritud töötus 4,6%.

Töökoha loomise toetust on kavas maksta tööandjatele, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2018. aastal on 750 eurot. 

Tööandjale hüvitatakse osaliselt töötaja palgakulud ehk 50% töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Tööle tuleb võtta töötu, kes eelnevalt on olnud tööta üle kuue kuu ning on arvel Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas. Tööandjat toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot. 

Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda järgmise aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni. Meetme kogukulu kolme aasta jooksul on ca 1,48 miljonit eurot. Kokku on toetatakse sel perioodil ligikaudu 360 töökoha loomist. Tulevikus on plaanis kõrgema töötusega piirkondi toetavate tööturumeetmetega jätkata, kohandades tingimusi ja sihtpiirkondi vastavalt muutustele tööturul.  

Eraldi tööturumeetmeid struktuursete probleemidega piirkondadele seni püsivalt osutatud ei ole, kuid töötukassa pakkus Ida-Virumaal piirkondlikke kriisimeetmeid seoses 2015. ja 2016. aasta suurkoondamistega. Alates 2016.a maist kuni 2017.a lõpuni sai Ida-Virumaal taotleda täiendava teenusena töökohtade loomise toetust. Kokku loodi toetusega 645 töökohta 17 ettevõttes. Piirkondlik töökoha loomise toetus tugineb Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse kogemusele.

20.09.2018

Veel uudiseid samal teemal

„Töötuse kiire kasvu ennetamiseks tuleb toetada ettevõtteid piirangute kehtimise ajal või sellele vahetult järgneval kuul, mil tööandjad maksavad piirangute perioodi eest palkasid välja. Toetuse maksmisega käib kaasas ka koondamise piirang, millega aitame säilitada töökohti toetades inimeste kindlustunnet ja sotsiaalset turvalisust,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
05.03.2021

Valitsuse kinnitatud töötasu jätkutoetuse maksmine aitab piirangutest enim mõjutatud ettevõtetel säilitada töökohti

​Valitsus kinnitas töötukassa nõukogu ettepanekul töötasu jätkutoetuse maksmise seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega. Toetust makstakse tööjõukulude osaliseks hüvitamiseks, kui töötaja tööaega või töötasu on vähendatud. Toetuse eesmärk on aidata ettevõtetel ajutised raskused ületada ja hoida töösuhteid ning vältida töötuse kiiret kasvu.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
04.03.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.