Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik hakkab toetama kõrge vaktsineeritusega vastutustundlikke hooldekodusid

Valitsus kiitis heaks sotsiaalministeeriumi ettepaneku toetada rahaliselt hoolekandeasutusi vastavalt sellele, kuidas edeneb nendes töötajate vaktsineerimine ning elanike tõhustusdoosidega vaktsineerimine.

Peaminister Kaja Kallase sõnul tuleb epideemia kasvutrendis pöörata taas kõrgendatud tähelepanu kõige kriitilisematele ohukohtadele, et kaitsta enim haavatavaid COVID-riskirühmi. „Valitsus peab väga oluliseks hooldekodude motiveerimist täiendava toetusega, et hoolekannet vajavaid inimesi teenindav personal oleks vaktsineeritud ja viirus ei leiaks hooldekodudes uusi ohvreid.“

Iga täielikult vaktsineeritud töötaja kohta on plaanis maksta 120 euro suurust toetust juhul, kui asutuse töötajatest on täisvaktsineeritud vähemalt 90 protsenti. Hooldekodul on võimalik toetussummat 50 kuni 90 protsendi võrra suurendada, kui nad täidavad ka klientide tõhustusdoosiga vaktsineerimise soovitava sihttaseme. Sel juhul on hooldekodul võimalik saada toetust kokku 180 kuni 228 eurot töötaja kohta. Toetuse minimaalne suurus  ühe asutuse kohta on 1200 eurot. Toetusmeetme maksumus kokku on 823 728 eurot.

„Meie eesmärk on saavutada võimalikult paljudes hoolekandeasutustes võimalikult kõrge vaktsineeritud inimeste osakaal,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Viimastel nädalatel on hoolekandeasutuste COVID kollete arv olnud murettekitav. Eelmise nädala seisuga oli terviseameti jälgimisel 19 hoolekandeasutuse kollet 483 inimesega,“ nentis ta. Minister rõhutas, et toetusmeetmega soovitaksegi tõsta hoolekandeasutuste üldist COVID-kaitstuse taset. „Eesti 198 üldhoolekandeasutusest ei ole 116 asutuses veel 90protsendilist vaktsineerituse eesmärki saavutatud.“

Oktoobris alustatakse üle 65-aastaste inimeste, kelle vaktsineerimisest on möödunud üle poole aasta, tõhustusdoosidega vaktsineerimist. Minister Riisalo sõnul on oluline, et hooldekodudes saaksid tõhustusdoosid võimalikult kiiresti tehtud. „Kevadel nägime, kui suur abi oli hooldekodude vaktsineerimisest viiruspuhangute maha surumisel, mis paneb meile vastutuse ka nüüd kaitsta tõhustusdoosiga viirusest enam haavatavaimaid inimesi.“ Ministri sõnul kuuluvad riskigruppi hoolekandeasutuste elanike kõrval ka suurem osa töötajatest.

Hooldekodude töötajad ja elanikud said end vaktsineerida alates aasta algusest, nii et praeguseks on enamikel sealsetest vaktsineerimiskuuri läbinud  inimestest kaitsesüstimisest pool aastat möödas.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on ööpäevaringselt üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes 4150 töötajat, sealhulgas 2416 hooldustöötajat ning erihooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes 1042 töötajat, sealhulgas 47 hooldustöötajat.

Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust hakkab hindama sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajadusel tööinspektsiooni, haigekassat, terviseametit, statistikaametit, maksu- ja tolliametit. Sotsiaalkaitseminister saab toetuse maksmist käsitleva määruse kehtestada pärast 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist. Taotluste vastuvõtmisega alustatakse orienteeruvalt detsembris ning nii taotluste esitamine kui ka rahastusotsused ja väljamaksed taotlejale hakkavad toimuma jooksvalt.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„On vähe poliitikavaldkondi, mis mõjutavad inimese elu ja heaolu niivõrd vahetult kui seda on sotsiaalvaldkond. Minu eesmärk on, et mure korral oleks riigi tugi inimesele võimalikult nähtamatu, mugav ja proaktiivne. Hiljutised kriisid näitavad ka, et sotsiaalsüsteem peab olema senisest paindlikum ja valmis kiirelt reageerima uutele vajadustele, ütles sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.
24.01.2022|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleriks saab Hanna Vseviov

Tänasest on sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerina ametis Hanna Vseviov, kes juhtis viimased kuus aastat sotsiaalministeeriumis laste ja perede osakonda.

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.