Sa oled siin

Riik investeerib 2018. aastal hoolduskoormuse vähendamisse ja parandab riiklike sotsiaalteenuste kättesaadavust

Riik suurendab 2018. aastal investeeringuid inimeste toimetulekut toetavatesse teenustesse, laiendades abi kättesaadavust dementsuse diagnoosiga eakatele ja erihoolekande klientidele. Suurenevad ka erihoolekande, abivahendite ja sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarved, et tagada teenuste parem kättesaadavus.    

„Et võimaldada inimestel teha ise oma elu puudutavaid otsuseid, peame panustama nii hoolduskoormuse vähendamisse kui ka maksimaalselt iseseisva toimetuleku toetamisse. See tähendab suuremat rõhku vajaduspõhisele abile, et erivajadusega inimene saaks õige abivahendi või iseseisvat toimetulekut toetava teenuse ning lähedased ei peaks jääma tööturult kõrvale,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Paremini toime tulevad inimesed on iga tugeva ja jätkusuutliku ühiskonna alus.“

2018. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud sotsiaalvaldkonnas: 

Hoolduskoormuse vähendamiseks hakatakse pakkuma uusi teenuseid

Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik tuleval aastal täiendavalt 4 miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 kokku 16,4 miljonit eurot. 2018. aastal on kavas lisaks senistele erihoolekandeteenustele rahastada päeva- ja nädalahoidu suure hooldusvajadusega psüühika- või intellektihäirega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu. Sügava puudega inimese töötavale pereliikmele on kavas võimaldada täiendavaid puhkusepäevi. Lisainfo: www.sm.ee/et/uudised/riik-toetab-hoolduskoormuse-vahendamist  

Paraneb riiklike sotsiaalteenuste kättesaadavus

Võrreldes 2017. aastaks vastuvõetud eelarvega suureneb erihoolekande rahastamine 2,4 miljoni, abivahendite rahastamine 3,2 miljoni euro ning sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 1,7 miljoni euro võrra. Eelarvetõus sisaldab nii ühekordset lisaraha kui püsivat eelarve suurenemist ning selle rahaga on võimalik korrastada nende teenuste rahastamine ja luua erihoolekandes ka uusi teenuskohti.

Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks ja tõuseb toimetulekupiir

1. jaanuarist 2018 muutub paindlikumaks toimetulekutoetuse regulatsioon, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb muudatuste tulemusena leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti. Lisainfo: www.sm.ee/et/uudised/toimetulekutoetuse-susteem-muutub-paindlikumaks-0

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 55 euroni kuus

2018. aastast tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta peres 55 euroni kuus. Võrreldes praegusega on tõus viis eurot kuus. Alates kolmandast lapsest on toetus igale lapsele 100 eurot kuus ning lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere tänavu 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust. Lisainfo: www.sm.ee/et/perehuvitised-0  

Abivajavate laste toetamine muutub tõhusamaks

Õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemine muudetakse teole reageerivast lapse abivajaduse põhiseks. Selleks osutatakse lastele sotsiaalset rehabilitatsiooni ja lepitusteenust ning vajadusel ööpäevaringset tuge senisest suuremas mahus. Tulevast aastast lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus, mille asendab KOVi tegevus abivajava lapse abistamisel. Riigieelarves on 2018. aastaks suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenustele ette nähtud 1,3 miljonit eurot. 

Uueneb asendushoolduse korraldus, et soodustada senisest enam perepõhist asendushooldust 

Asendushoolduse korraldamine antakse üle kohalikele omavalitsustele. Eesmärk on soodustada laste paigutamist perepõhisele asendushooldusele pakkudes peredele kvaliteetset ettevalmistust ja tugiteenuseid. Samuti reguleeritakse asendushoolduselt ellu astuvate noorte järelhooldus. Asendus- ja järelhoolduse rahastamiseks on 2018. aastal 16,7 miljonit eurot.  Teenuse kvaliteedi tõstmise ja perepõhise asendushoolduse edendamiseks on tulevaks aastaks planeeritud täiendavalt 3,56 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Lisainfo: www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-asendushoolduse-muudatused  

Riigieelarvest rahastatavate sotsiaaltöötajate palgad tõusevad

2018. aastal tõusevad erihooldekodude ning Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötajate palgad keskmiselt 4,5%. Asenduskodu kasvatajate palgatõus samas mahus kajastub asendushoolduse eelarves.

Kohalikud omavalitsused saavad vahendid matusetoetuse maksmiseks

Kohalikele omavalitsustele antakse vahendid matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks arvestusega, et keskmiselt oleks võimalik maksta matusetoetust suuruses 250 eurot. 2018. aastaks on eelarvesse planeeritud selleks ligi 4 miljonit eurot. Täpsemad tingimused ja korra matusetoetuse määramiseks kehtestavad kohalikud omavalitsused.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve on 2018. aastal 4,46 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 1,92 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (sh pensionid) ja 1,38 miljardi euroga tervise valdkonnad. Aastatel 2018-2021 suureneb sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve 625 miljoni euro võrra.

 

Veel uudiseid samal teemal

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida
07.11.2018|Sotsiaalministeerium

Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
24.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.