Sa oled siin

Riik ja kohalikud omavalitsused arutasid Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamist sotsiaalvaldkonnas

”Loodame, et omavalitsusjuhid väärtustavad sotsiaalvaldkonda aina enam ning meie pakutud toetusmeetmed leiavad aktiivset kasutust," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
”Loodame, et omavalitsusjuhid väärtustavad sotsiaalvaldkonda aina enam ning meie pakutud toetusmeetmed leiavad aktiivset kasutust," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Tänasel sotsiaalministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste videokohtumisel anti omavalitsustele ülevaade uue eelarveperioodi struktuurivahenditest, samuti tutvustati riigi pakutavaid toetusi ja augustikuist taotlusvooru, mille eesmärk on toetada kohalikku sotsiaalhoolekandesüsteemi. 

Sotsiaalministeerium tutvustas kohalikele omavalitsustele augustis avatava neljanda avatud taotlusvooru eesmärke ja tingimusi. Taotlusvooruga toetatakse kohalikke omavalitsusi teenuste osutamisel, et vähendada tööealise inimese hoolduskoormust ning tööturule sisenemist või tööturul jätkamist. Samuti toetatakse toimetulekuraskustes inimesi, tööealise erivajadustega inimese toimetulekut tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel. Taotlusvooru rahastatakse ESF meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Toetuse maht on 5 miljonit eurot, maksimaalne toetuse summa on 300 000 eurot, omaosaluse määr 15-25%.

”Kohalikel omavalitsustel on meie sotsiaalsüsteemis kandev roll. Ministeeriumi jaoks on kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste areng ning toetamine väga tähtsal kohal,” ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. ”Loodame, et omavalitsusjuhid väärtustavad sotsiaalvaldkonda aina enam ning meie pakutud toetusmeetmed leiavad aktiivset kasutust. Samuti on väga oluline, et me juba varakult oleksime ühel nõul edasiste EL vahendite kasutuse osas.”

Ministeerium andis ülevaate ka üleriigiliselt rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomisest. Sotsiaalministeerium otsib partnereid, kes on sügisest valmis alustama inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamist, et pakkuda abivajadusega inimestele vajadustele vastavat abi võimalikult vara, vähendada lähedaste hoolduskoormust ja lihtsustada asjaajamist ning pikendada abivajaja kodus toimetuleku aega. Sealhulgas pööratakse eraldi tähelepanu komplekssete vajadustega inimestele, kes vajavad tuge ja kelle puhul on abi osutamine praegu eriti probleemne.

2021-2027 eelarveperioodi Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutusele võtmiseks on käinud siseriiklikud arutelud rakenduskava koostamiseks, aga lõplikku rahastatavate tegevuste valikut pole langetatud. 28. mail tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus majanduse taaskäivitamise rahastu NextGenerationEU kogumahuga 750 miljardit eurot, mille eesmärgiks on leevendada koroonaviiruse põhjustatud majandusmõjusid ning toetada pikaajalisi investeeringuid rohe- ja digipöördesse. Riigipead arutavad Euroopa Komisjoni ettepanekut 19. juunil ja selle heakskiitmine tähendab ka Eesti jaoks lisarahastust, mille kasutamise eesmärkide seadmiseks tuleb alustada läbirääkimisi.

Kohalikud omavalitsused tõdesid kohtumisel, et peavad uue perioodi 2021-2027 struktuurivahendite eraldamisel ja kasutamisel oluliseks keskendumist iseseisvat toimetulekut toetavatele teenustele inimese eluea jooksul, samuti inimese väärikale vananemisele. Omavalitused tõid sotsiaalhoolekandes kitsaskohtadena välja puudused sotsiaaltranspordi pakkumisel. Lisavahendite vajadust nähakse ka pikaajalise hoolduse teenuskohtade, näiteks uute või olemasolevate taristute rajamiseks ja arendamiseks, eriti dementsuse sündroomiga isikutele. Suur vajadus on ööpäevaringse hooldusteenuse pakkumise toetamiseks. Täiendavaid rahalisi vahendeid oleks vaja õendusabi suurendamiseks kodus elavatele eakatele, samuti oleks vaja ehitada eakate kodusid, kus oleks garanteeritud ka esmane abistamisteenus.

„Rõõm on tõdeda, et kohalikud omavalitsused osalevad erinevates taotlusprojektides üha aktiivsemalt,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Üleriigilise omavalitsusliiduna on meie eesmärk uue EL eelarveperioodi vahendite planeerimisel ja kujundamisel seista kohalike omavalitsuste ootuste ja huvide eest. Meie liikmete jaoks on oluline, et EL 2021-2027 struktuurimeetmete planeerimisel arvestataks veelgi rohkem kohalike omavalitsuste vajadustega ja seda eriti sotsiaalvaldkonnas. Sellest tulenevalt kavatseme esitada ka liidupoolsed ettepanekud riigile,“ lisas Trei.

Sotsiaalkindlustusamet andis koosolekul ülevaate lastele puude määramise põhimõtetest ja suundumustest. Ühiselt leiti, et probleemid vajavad avatumat ja laialdasemat selgitust.

Kohtumisel osalesid kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti esindajad. Eesti Linnade ja Valdade Liit ja sotsiaalministeerium plaanivad sarnaste kohtumiste jätkumist varasügisel.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.

06.10.2020

Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja

Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu. Muudatustega uuendatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, näiteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad nõuetekohaselt kaitsta töökohtadel töötajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.