Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik ja omavalitsused arutasid kohalike omavalitsuste rolli asendushoolduse korraldamisel

„Peame tähtsaks, et kohalikud omavalitsused astuksid suuremaid samme selleks, et tagada asendushooldusel viibivatele ja sealt lahkuvatele lastele ja noortele neile vajalik tugi ning leida oma kogukondadest üles potentsiaalsed hoolduspered, keda ka pärast lapse perre tulekut toetada,” ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks.
„Peame tähtsaks, et kohalikud omavalitsused astuksid suuremaid samme selleks, et tagada asendushooldusel viibivatele ja sealt lahkuvatele lastele ja noortele neile vajalik tugi ning leida oma kogukondadest üles potentsiaalsed hoolduspered, keda ka pärast lapse perre tulekut toetada,” ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks.

Reedel toimunud sotsiaalministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste arutelul asendushoolduse teemadel tõdeti, et oluline on kaasaegse asendushooldusteenuse korraldamine ning tegemist on sotsiaalselt õrna sihtrühmaga, kes vajab samuti riigi ja kohalike omavalitsuste tuge.

Tänasel päeval on hooldusperedega tegelemise kohustus jagunenud sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste vahel. Selleks, et soodustada hooldusperede juurdekasvu ja perepõhise asendushoolduse süsteemset arendamist, leiti ühiselt, et ülesanne vajaks selget reguleerimist ning vastutuse jaotamist.

Ministeerium ootab omavalitsustelt perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemist. „Peame tähtsaks, et kohalikud omavalitsused astuksid suuremaid samme selleks, et tagada asendushooldusel viibivatele ja sealt lahkuvatele lastele ja noortele neile vajalik tugi ning leida oma kogukondadest üles potentsiaalsed hoolduspered, keda ka pärast lapse perre tulekut toetada,” ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks. “Lisaks sellele, et peres kasvamine on iga lapse vajadus, aitab see leevendada ka survet kohalike omavalitsuste eelarvele."

"Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldada 2018. aastast. Kolme aastaga on nõudmised teenusele oluliselt muutunud, mis on kaasa toonud vajaduse pidevale teadmiste ja oskuste täiendamisele. Seisame aastast-aastasse silmitsi probleemiga, kus mõningate omavalitsuste ootus on riigi eraldatavale toetusele teenuse korraldamiseks suurem, samal ajal jääb osadel omavalitsustel suur osa toetusest kasutamata. Ehk oleks õige aeg viia läbi analüüs seaduse muudatusega kaasnenud järelmõju hindamise kohta, et saada selgem pilt, kus on kitsaskohad ning kuidas saame Eesti Linnade ja Valdade Liidu, omavalitsuste ja riigi koostöös neid kitsaskohti lahendada," sõnas liidu asedirektor Jan Trei. Trei kinnitab, et asendushoolduse küsimused on Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarveläbirääkimiste laual olnud juba mitu aastat, liit on teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid, sest teenuste hinnad on tõusnud, võrreldes asendushoolduse ülesande omavalitsustele üleandmise ajaga.

Alates 2016. aastast koordineerib sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“. Selle raames osutatakse tugiteenuseid lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele, pere- ja asenduskodude töötajatele ning asendushoolduselt lahkuvatele ja iseseisvat elu alustavatele noortele. On väga vajalik, et riigi tugi nende teenuste osutamisel jätkuks. Siia kuulub ka tugiisiku teenus asendushoolduselt lahkuvale noorele. Nimetatud teenuse korraldamine ja rahastamine antakse uuest aastast üle kohalikele omavalitsustele.

Kohtumisel anti ülevaade tugiisikuteenuse osutamise olulisusest ning noortest, kes seni teenust on saanud. Tugiisikuteenus on omavalitsuse korraldatav teenus, aga alates 2016. aastast on seda asendushoolduselt ellu astuvatele noortele korraldanud sotsiaalkindlustusamet ESF vahenditest. Uuel aastal toetab sotsiaalkindlustusamet kohalikke omavalitsusi teenuse pakkumise rakendamisel. Samuti jätkab sotsiaalkindlustusamet asendushoolduselt lahkuvate noorte tugiisikute koolitamist ja supervisioonidega toetamist.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.