Sa oled siin

Riik ja omavalitsused arutasid lisaeelarve kasutamist sotsiaalvaldkonnas

„Lisaeelarves ette nähtud täiendavast 15 miljonit eurot peaks enamjaolt kuluma inimeste heaolu ja hoolekande vajaduste rahuldamisele. Näiteks saavad omavalitsused paremini toetada inimeste töö- ja pereelu ühildamist, leevendada piirangute ja distantsõppe tõttu kasvanud lähedaste hoolduskoormust, ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning maksta kriisiajal toimetulekut toetavaid rahalisi toetusi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
„Lisaeelarves ette nähtud täiendavast 15 miljonit eurot peaks enamjaolt kuluma inimeste heaolu ja hoolekande vajaduste rahuldamisele. Näiteks saavad omavalitsused paremini toetada inimeste töö- ja pereelu ühildamist, leevendada piirangute ja distantsõppe tõttu kasvanud lähedaste hoolduskoormust, ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning maksta kriisiajal toimetulekut toetavaid rahalisi toetusi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Tänasel sotsiaalministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel tutvustas sotsiaalministeerium lisaeelarvega toetatavaid tegevusi. Lisaeelarve vahenditest saavad ka omavalitsused 15 miljoni euro ulatuses toetada oma elanike heaolu, näiteks parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust või suurendades lapsi ja nende peresid toetavate abimeetmete mahtu ja kättesaadavust.

Lisaeelarve võimalusi kasutades tuleks pakkuda ka suuremas mahus kogukondlikul tasandil vanemlust toetavaid programme või koolitusi ning palgata riskiperedele toetav tugiisik.

„Lisaeelarves ette nähtud täiendavast 15 miljonit eurot peaks enamjaolt kuluma inimeste heaolu ja hoolekande vajaduste rahuldamisele. Näiteks saavad omavalitsused paremini toetada inimeste töö- ja pereelu ühildamist, leevendada piirangute ja distantsõppe tõttu kasvanud lähedaste hoolduskoormust, ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning maksta kriisiajal toimetulekut toetavaid rahalisi toetusi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Kuuse sõnul koostab ministeerium omavalitsustele toetusmeetme kasutamiseks ka juhendi, kuid iga omavalitsus saab siiski paindlikult otsustada, millised on tema piirkonna vajadused just COVID-19 kriisist lähtuvalt.

Seoses eelmisel aastal suurenenud laste ja noorte suitsiididega on suurenenud ka vajadus erinevate vaimse tervise teenuste, ööpäevaringse kriisiabi ja nõustamise pakkumise järele. Seetõttu suurendatakse 2,85 miljoni euroga teenuste pakkumist, tugevdatakse sotsiaalkindlustusameti võimekust vaimse tervise kriisiabi pakkumisel, jätkatakse telefoniliini ja veebivestluste võimalusi ning suurendatakse vaimse tervise teenuste kättesaadavust esmatasandil.

2020. aasta kevadest on sotsiaalse suhtluse vähenemise tõttu oluliselt kasvanud laste ennastkahjustav käitumine ja laste suunamine kinnise lasteasutuse teenusele. Lisarahastus võimaldab suurendada nendele lastele vajalike teenuste mahte.

1,2 miljonit eurot on planeeritud suunata COVID levikuga surve alla sattunud erihoolekande ja rehabilitatsiooni asutuste toetamiseks, valdkonna töötajate vaimse tervise toetamiseks ja isikukaitsevahendite soetamise kulude hüvitamiseks. 0,7 miljonit eurot on planeeritud üld- ja erihooldekodude täiendavate tööjõukulude katmiseks ja lisatasude maksmiseks ületunnitöötamise eest asutustes, kus on vaktsineerimisele eelnevalt COVID-19 haigestunud.

,,Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas Vabariigi Valitsusele kohalike omavalitsuste ettepanekud kriisist väljumiseks mõeldud abipaketi ning lisaeelarve koostamisel. On hea meel märkida, et linnad ja vallad saavad sarnaselt eelmisele aastale taaskord leevendust kriisist tingitud saamata jäänud tulude katteks,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Kriis survestab eriti haridus- ja sotsiaalvaldkonda, omavalitsused vajavad nende toimimiseks lisavahendeid ning omavalitsused peavad olema valmis kriisiolukorras pakkuma suuremas mahus sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid. On väga oluline tagada vajadusel koduteenuseid ning aidata sellega kaasa kontaktide vähendamisele ja nakatumise kasvu jõulisele piiramisele. See tingib lisatööjõu palkamise vajaduse, milleks vajavad KOVid lisaraha.“ Jan Trei sõnul on sotsiaalteemad kahtlemata üks kriisist enim puudutatuid valdkondi ning vajadus täiendavateks meetmeteks on suur. 

Samuti suunatakse 0,6 miljonit eurot täiendavad vahendeid üldhoolduse töötajatele supervisiooniks ja psühholoogiliseks nõustamiseks, et hoida töötajate vaimset tervist ning laiendatakse ka hingehoiuteenuse osutamist üldhoolekandeasutustes.

Kohtumisel arutati ka EL struktuurivahendite kasutamist sotsiaalvaldkonnas. Põhjalikumalt keskenduti vanemaealiste toetatud elamise teenuse võimaluste loomisele. Eesti suund pakkuda koduses keskkonnas toimetulemist toetavaid teenuseid. Eakate teenusmajad on mõeldud inimestele, kes ei tule kodus iseseisvalt enam päris hästi toime, kuid kes vajavad oluliselt vähem kõrvalabi kui hooldekodus pakutakse.

Vaata ettepanekuid kohalikele omavalitsustele tasandus- ja toetusfondi 2021 LEA lisavahendite kasutamiseks SIIT (146.72 KB, PDF).

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?

„Järvamaale ja Türile sõidame eeskätt eesmärgiga tunnustamaks sealseid sotsiaaltöötajaid ja kohalikku omavalitsust erakordselt hea töö eest oma maakonna sotsiaalhoolekande teenuste korraldamisel,“ avab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo visiidi tagamaid.
07.05.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: Järva maakond on paistnud silma nutikate lahenduste poolest sotsiaalhoolekandes

Piirangute leevenedes ning turvameetmeid rakendades on ka kauaoodatud ametlikud visiidid jälle võimalikud. Nii sõitis reedel, 7. mail, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo külla Järvamaa erinevatele sotsiaalhoolekandeasutustele.