Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik ja omavalitsused arutasid lisaeelarve kasutamist sotsiaalvaldkonnas

„Lisaeelarves ette nähtud täiendavast 15 miljonit eurot peaks enamjaolt kuluma inimeste heaolu ja hoolekande vajaduste rahuldamisele. Näiteks saavad omavalitsused paremini toetada inimeste töö- ja pereelu ühildamist, leevendada piirangute ja distantsõppe tõttu kasvanud lähedaste hoolduskoormust, ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning maksta kriisiajal toimetulekut toetavaid rahalisi toetusi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
„Lisaeelarves ette nähtud täiendavast 15 miljonit eurot peaks enamjaolt kuluma inimeste heaolu ja hoolekande vajaduste rahuldamisele. Näiteks saavad omavalitsused paremini toetada inimeste töö- ja pereelu ühildamist, leevendada piirangute ja distantsõppe tõttu kasvanud lähedaste hoolduskoormust, ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning maksta kriisiajal toimetulekut toetavaid rahalisi toetusi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Tänasel sotsiaalministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel tutvustas sotsiaalministeerium lisaeelarvega toetatavaid tegevusi. Lisaeelarve vahenditest saavad ka omavalitsused 15 miljoni euro ulatuses toetada oma elanike heaolu, näiteks parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust või suurendades lapsi ja nende peresid toetavate abimeetmete mahtu ja kättesaadavust.

Lisaeelarve võimalusi kasutades tuleks pakkuda ka suuremas mahus kogukondlikul tasandil vanemlust toetavaid programme või koolitusi ning palgata riskiperedele toetav tugiisik.

„Lisaeelarves ette nähtud täiendavast 15 miljonit eurot peaks enamjaolt kuluma inimeste heaolu ja hoolekande vajaduste rahuldamisele. Näiteks saavad omavalitsused paremini toetada inimeste töö- ja pereelu ühildamist, leevendada piirangute ja distantsõppe tõttu kasvanud lähedaste hoolduskoormust, ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning maksta kriisiajal toimetulekut toetavaid rahalisi toetusi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Kuuse sõnul koostab ministeerium omavalitsustele toetusmeetme kasutamiseks ka juhendi, kuid iga omavalitsus saab siiski paindlikult otsustada, millised on tema piirkonna vajadused just COVID-19 kriisist lähtuvalt.

Seoses eelmisel aastal suurenenud laste ja noorte suitsiididega on suurenenud ka vajadus erinevate vaimse tervise teenuste, ööpäevaringse kriisiabi ja nõustamise pakkumise järele. Seetõttu suurendatakse 2,85 miljoni euroga teenuste pakkumist, tugevdatakse sotsiaalkindlustusameti võimekust vaimse tervise kriisiabi pakkumisel, jätkatakse telefoniliini ja veebivestluste võimalusi ning suurendatakse vaimse tervise teenuste kättesaadavust esmatasandil.

2020. aasta kevadest on sotsiaalse suhtluse vähenemise tõttu oluliselt kasvanud laste ennastkahjustav käitumine ja laste suunamine kinnise lasteasutuse teenusele. Lisarahastus võimaldab suurendada nendele lastele vajalike teenuste mahte.

1,2 miljonit eurot on planeeritud suunata COVID levikuga surve alla sattunud erihoolekande ja rehabilitatsiooni asutuste toetamiseks, valdkonna töötajate vaimse tervise toetamiseks ja isikukaitsevahendite soetamise kulude hüvitamiseks. 0,7 miljonit eurot on planeeritud üld- ja erihooldekodude täiendavate tööjõukulude katmiseks ja lisatasude maksmiseks ületunnitöötamise eest asutustes, kus on vaktsineerimisele eelnevalt COVID-19 haigestunud.

,,Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas Vabariigi Valitsusele kohalike omavalitsuste ettepanekud kriisist väljumiseks mõeldud abipaketi ning lisaeelarve koostamisel. On hea meel märkida, et linnad ja vallad saavad sarnaselt eelmisele aastale taaskord leevendust kriisist tingitud saamata jäänud tulude katteks,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Kriis survestab eriti haridus- ja sotsiaalvaldkonda, omavalitsused vajavad nende toimimiseks lisavahendeid ning omavalitsused peavad olema valmis kriisiolukorras pakkuma suuremas mahus sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid. On väga oluline tagada vajadusel koduteenuseid ning aidata sellega kaasa kontaktide vähendamisele ja nakatumise kasvu jõulisele piiramisele. See tingib lisatööjõu palkamise vajaduse, milleks vajavad KOVid lisaraha.“ Jan Trei sõnul on sotsiaalteemad kahtlemata üks kriisist enim puudutatuid valdkondi ning vajadus täiendavateks meetmeteks on suur. 

Samuti suunatakse 0,6 miljonit eurot täiendavad vahendeid üldhoolduse töötajatele supervisiooniks ja psühholoogiliseks nõustamiseks, et hoida töötajate vaimset tervist ning laiendatakse ka hingehoiuteenuse osutamist üldhoolekandeasutustes.

Kohtumisel arutati ka EL struktuurivahendite kasutamist sotsiaalvaldkonnas. Põhjalikumalt keskenduti vanemaealiste toetatud elamise teenuse võimaluste loomisele. Eesti suund pakkuda koduses keskkonnas toimetulemist toetavaid teenuseid. Eakate teenusmajad on mõeldud inimestele, kes ei tule kodus iseseisvalt enam päris hästi toime, kuid kes vajavad oluliselt vähem kõrvalabi kui hooldekodus pakutakse.

Vaata ettepanekuid kohalikele omavalitsustele tasandus- ja toetusfondi 2021 LEA lisavahendite kasutamiseks SIIT (146.72 KB, PDF).

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riigikohtu lahend laiendab tänast õigusruumi ning sotsiaalministeerium võtab seda kindlasti arvesse. Meie esmane tegevus on viia kehtivad õigusaktid vastavusse riigikohtu suunistega. Seejärel vaatame tervikuna üle kogu puude tuvastamise loogika ja erinevate hüvede seotuse puudega, et tagada peredele võimalikult kiire, ühetaoline ja laste vajadustele vastav abi. Oluline on muuta abi saamine lapsevanematele lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ja toetada vanema võimalusi keskenduda oma lapse arengu toetamisele
20.10.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium täiendab puude tuvastamise põhimõtteid

Värske riigikohtu lahendiga muudeti oluliselt kehtivat puude tuvastamise seadusandlust. Lahendi järgi tuleb edaspidi võtta lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele arvesse ka kõrvalabi vajadust ravitoimingute tegemisel.

20.10.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi