Sa oled siin

Riik ja omavalitsused otsisid aasta viimasel koostöökohtumisel lahendusi erihoolekande ja eestkoste paremaks korraldamiseks

Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kohalikud omavalitsused otsisid aasta viimasel koostöökohtumisel lahendusi pikkadele järjekordadele riiklikus erihoolekandes. Samuti arutati, kuidas oleks võimalik parandada eestkoste korraldamist kohalikes omavalitsustes. 

Kohtumisel tutvustas erihoolekande hetkeolukorda sotsiaalkindlustusameti (SKA) esindaja Helen Tähtvere, kes rõhutas, et erihoolekanne on SKA üks laiemaid ja suuremaid ja rahanõudlikumaid valdkondi. Augusti lõpu seisuga oli erihoolekandeteenustel ligi 6000 inimest, kuid hinnanguliselt oleks vajadus erinevate teenuste järele 13 000 inimesel.

"Erihoolekanne on kindlasti sotsiaalministeeriumi prioriteet. Meie esimene eesmärk on pakkuda inimestele võimalikult iseseisvat ja väärikat elu koduses keskkonnas, kus inimestele on kättesaadavad ka kõik nende eluks vajalikud teenused, alates arstiabist kuni näiteks raamatukoguteenuseni välja,“ ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Samuti peab inimestel olema võimalus teha neile sobivat tööd. Oleme ka riigieelarvesse esitanud vastavad taotlused ja seisame nende eest.“

"Eestkoste ja erihoolekanne on omavalitsuste jaoks olulised teemad, mida hoiame riigieelarve läbirääkimiste töölaual. Et inimesi mitte abita jätta, on omavalitsused paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. Riiklikule erihoolekandeteenusele on järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisava mahu tõttu tekib rahaline koormus omavalitsustele. Otsisime lahendusi, kuidas tulevikus paremini korraldada ja rahastada erihoolekande teenuseid. Arutluse all oli ka Euroopa Liidu struktuurimeetmetest võimalik teenuse rahastamine tulevikus“, sõnas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Eestkoste korraldus vajab KOVide arvates üle vaatamist, sest tänane olukord ei taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Probleemiks on ka see, et KOVid kannavad kulusid seoses eestkostega nii juhul, kui KOV on määratud eestkostjaks kui ka olukorras, kus eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Rait Kuuse sõnul ei ole riik pidanud seni vajalikuks kohustuste jaotust muuta, kuid kindlasti jätkatakse koostööd eestkoste arendamisel ja tegevuse kvaliteedi parandamisel.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

 „Vaktsineerimine pakub vajalikku kaitset ja võimalust naasta kiiremini tavapärase töökorralduse juurde ja kutsun üles tegema ettevalmistusi vaktsineerimiseks, juhindudes selleks antavatest suunistest ning panustades, et kõik hoolekandeasutuste töötajad ning elanikud kasutavad võimalust vaktsineerimiseks," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
13.01.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium arutas omavalitsustega COVID-19 olukorda ja vaktsineerimise plaani

Tänasel sotsiaalministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel KOV juhtide ja sotsiaalosakondade juhatajatega arutati COVID-19 olukorda hoolekandeasutustes ning sotsiaalkindlustusamet ja terviseamet andsid ülevaate toest COVID-19 ennetamisel hoolekandeasutustes. Sotsiaalministeerium selgitas omavalitsustele lähinädalate vaktsineerimise plaane. Samuti anti ülevaade toiduabi uuest korraldusest.

Kaanefoto
31.12.2020

2021. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

Jaanuarist aprillini makstakse haigushüvitist alates teisest päevast. 1. oktoobrist saavad kõik 65-aastased ja vanemad tasuta vaktsineerida gripi vastu. 1.aprillist tõuseb vanaduspension enam kui 20 euro võrra, selleks tõstetakse pensioni baasosas 16 euro võrra ning lapse kasvatamise eest suureneb pensionilisa. Rahvapension tõuseb 30 euro võrra.