Sa oled siin

Riik muudab paindlikumaks perevanemate töösuhted ning laiendab õpingutel tuge saavate laste ja perede ringi

„Perevanematele võlaõigusliku lepingu kõrvale töölepingu sõlmimise võimaluse loomine muudab töösuhted paindlikumaks, suurendab  töölepingu alusel töötavate perevanemate kindlust ning mõjub positiivselt nii perevanematele kui teenust saavatele lastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
„Perevanematele võlaõigusliku lepingu kõrvale töölepingu sõlmimise võimaluse loomine muudab töösuhted paindlikumaks, suurendab töölepingu alusel töötavate perevanemate kindlust ning mõjub positiivselt nii perevanematele kui teenust saavatele lastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Valitsus kiitis täna heaks muudatused, millega parandatakse asendushooldusteenust osutavate perevanemate sotsiaalseid garantiisid, laiendatakse järelhooldusteenust vajavate noorte toetamise tingimusi ning võimaldatakse erinevaid toetusi lastele, kes jätkavad 16-aastaselt õpinguid sotsiaalministeeriumi hallatavas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses.

Asendushooldusteenust perekodus osutavate perevanematega töölepingute sõlmimise võimaluse loomise eesmärk on perevanematele paindlike ja töösuhte iseloomule vastavate lepingute võimaldamine. Töölepingulise suhte puhul paranevad seni tavapärasest erineva töö- ja puhkeaja tõttu võlaõiguslike lepingute alusel töötanud perevanemate sotsiaalsed garantiid. 2019. aasta lõpus töötas perekodus 212 perevanemat. Samal ajal  elas asendushooldusel lapsi kokku 2324, neist eestkosteperedes 1394, hooldusperedes 133 ja asutustes 797 last. Asutuses elavatest lastest elas asenduskodus 335 ja perekodus 462 last. Muudatus puudutab asendushooldusteenust perekodus ehk ligi 20% asendushooldusel viibivatest lastest.

„Perevanematele võlaõigusliku lepingu kõrvale töölepingu sõlmimise võimaluse loomine muudab töösuhted paindlikumaks, suurendab  töölepingu alusel töötavate perevanemate kindlust ning mõjub positiivselt nii perevanematele kui teenust saavatele lastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kuigi vanemlikku hoolt vajav laps suunatakse asutusse vaid juhul, kui ta ei saa kasvada eestkoste- või hooldusperes, eelistatakse võimaluse korral lapse heaolust lähtuvalt asutusepõhise asendushoolduse pakkumisel perekodu, sest perevanematega teenuse puhul on tegemist peresarnasema olustikuga, mis toetab paremini lapse arengut ja turvatunnet.“

Eelnõuga laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi osutada järelhooldusteenust toetusfondi vahendite arvelt varasemast laiemale sihtrühmale. Vanusepiiri ühtlustamine ja teenuse tingimuste täpsustamine võimaldab edaspidi KOVidel toetusfondi vahendite arvelt toetada järelhooldusteenuse osutamisega paindlikumalt ja pikema aja jooksul näiteks neid noori, kes jätkavad katkestatud õpinguid või vajavad tuge õpingute taasalustamiseks. Järelhooldusteenuse eesmärk on eelkõige noorte iseseisev toimetulek ja õpingute jätkamise toetamine. Järelhooldusteenuse vajadust hindab KOV koos järelhooldust vajava noorega, mis võimaldab teenust osutada vajaduspõhiselt.

Perehüvitiste seaduse muudatustega antakse lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse, eestkostetava lapse toetuse ning üksikvanema lapse toetuse saamise õigus lastele, kes õpivad sotsiaalministeeriumi hallatavas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (AKRK) statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Lisaks võimaldatakse puudega õppuri õppetoetus neile lastele, kes õpivad ning puudega vanema toetuse saamise õigus neile vanematele, kelle lapsed õpivad AKRK statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Muudatustega võimaldatakse võrdne kohtlemine ning nimetatud toetuste eesmärgipärane jõudmine nende laste ja peredeni, kes on võrreldes haridusasutuses õpinguid jätkava lapse ja perega toetustest seni ilma jäänud.

Eelnõuga kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele. Riigilõivumäärad kehtestatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamisele.

Muudatused puudutavad sotsiaalhoolekande seadust, perehüvitiste seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ja riigilõivuseadust. Asendushooldusteenust, riigilõivu ning õppivatele noortele toetuste maksmise laiendamist puudutavad muudatused jõustuvad 1. aprillil 2021.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötuse kiire kasvu ennetamiseks tuleb toetada ettevõtteid piirangute kehtimise ajal või sellele vahetult järgneval kuul, mil tööandjad maksavad piirangute perioodi eest palkasid välja. Toetuse maksmisega käib kaasas ka koondamise piirang, millega aitame säilitada töökohti toetades inimeste kindlustunnet ja sotsiaalset turvalisust,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
05.03.2021

Valitsuse kinnitatud töötasu jätkutoetuse maksmine aitab piirangutest enim mõjutatud ettevõtetel säilitada töökohti

​Valitsus kinnitas töötukassa nõukogu ettepanekul töötasu jätkutoetuse maksmise seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega. Toetust makstakse tööjõukulude osaliseks hüvitamiseks, kui töötaja tööaega või töötasu on vähendatud. Toetuse eesmärk on aidata ettevõtetel ajutised raskused ületada ja hoida töösuhteid ning vältida töötuse kiiret kasvu.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
04.03.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.