Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik muudab paindlikumaks perevanemate töösuhted ning laiendab õpingutel tuge saavate laste ja perede ringi

„Perevanematele võlaõigusliku lepingu kõrvale töölepingu sõlmimise võimaluse loomine muudab töösuhted paindlikumaks, suurendab  töölepingu alusel töötavate perevanemate kindlust ning mõjub positiivselt nii perevanematele kui teenust saavatele lastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
„Perevanematele võlaõigusliku lepingu kõrvale töölepingu sõlmimise võimaluse loomine muudab töösuhted paindlikumaks, suurendab töölepingu alusel töötavate perevanemate kindlust ning mõjub positiivselt nii perevanematele kui teenust saavatele lastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Valitsus kiitis täna heaks muudatused, millega parandatakse asendushooldusteenust osutavate perevanemate sotsiaalseid garantiisid, laiendatakse järelhooldusteenust vajavate noorte toetamise tingimusi ning võimaldatakse erinevaid toetusi lastele, kes jätkavad 16-aastaselt õpinguid sotsiaalministeeriumi hallatavas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses.

Asendushooldusteenust perekodus osutavate perevanematega töölepingute sõlmimise võimaluse loomise eesmärk on perevanematele paindlike ja töösuhte iseloomule vastavate lepingute võimaldamine. Töölepingulise suhte puhul paranevad seni tavapärasest erineva töö- ja puhkeaja tõttu võlaõiguslike lepingute alusel töötanud perevanemate sotsiaalsed garantiid. 2019. aasta lõpus töötas perekodus 212 perevanemat. Samal ajal  elas asendushooldusel lapsi kokku 2324, neist eestkosteperedes 1394, hooldusperedes 133 ja asutustes 797 last. Asutuses elavatest lastest elas asenduskodus 335 ja perekodus 462 last. Muudatus puudutab asendushooldusteenust perekodus ehk ligi 20% asendushooldusel viibivatest lastest.

„Perevanematele võlaõigusliku lepingu kõrvale töölepingu sõlmimise võimaluse loomine muudab töösuhted paindlikumaks, suurendab  töölepingu alusel töötavate perevanemate kindlust ning mõjub positiivselt nii perevanematele kui teenust saavatele lastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kuigi vanemlikku hoolt vajav laps suunatakse asutusse vaid juhul, kui ta ei saa kasvada eestkoste- või hooldusperes, eelistatakse võimaluse korral lapse heaolust lähtuvalt asutusepõhise asendushoolduse pakkumisel perekodu, sest perevanematega teenuse puhul on tegemist peresarnasema olustikuga, mis toetab paremini lapse arengut ja turvatunnet.“

Eelnõuga laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi osutada järelhooldusteenust toetusfondi vahendite arvelt varasemast laiemale sihtrühmale. Vanusepiiri ühtlustamine ja teenuse tingimuste täpsustamine võimaldab edaspidi KOVidel toetusfondi vahendite arvelt toetada järelhooldusteenuse osutamisega paindlikumalt ja pikema aja jooksul näiteks neid noori, kes jätkavad katkestatud õpinguid või vajavad tuge õpingute taasalustamiseks. Järelhooldusteenuse eesmärk on eelkõige noorte iseseisev toimetulek ja õpingute jätkamise toetamine. Järelhooldusteenuse vajadust hindab KOV koos järelhooldust vajava noorega, mis võimaldab teenust osutada vajaduspõhiselt.

Perehüvitiste seaduse muudatustega antakse lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse, eestkostetava lapse toetuse ning üksikvanema lapse toetuse saamise õigus lastele, kes õpivad sotsiaalministeeriumi hallatavas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (AKRK) statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Lisaks võimaldatakse puudega õppuri õppetoetus neile lastele, kes õpivad ning puudega vanema toetuse saamise õigus neile vanematele, kelle lapsed õpivad AKRK statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Muudatustega võimaldatakse võrdne kohtlemine ning nimetatud toetuste eesmärgipärane jõudmine nende laste ja peredeni, kes on võrreldes haridusasutuses õpinguid jätkava lapse ja perega toetustest seni ilma jäänud.

Eelnõuga kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele. Riigilõivumäärad kehtestatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamisele.

Muudatused puudutavad sotsiaalhoolekande seadust, perehüvitiste seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ja riigilõivuseadust. Asendushooldusteenust, riigilõivu ning õppivatele noortele toetuste maksmise laiendamist puudutavad muudatused jõustuvad 1. aprillil 2021.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.