Sa oled siin

Riik otsib partnereid inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi rakendamiseks

"Praegu on hoolekande- ja tervishoiusüsteemid korraldatud selliselt, et kui inimene vajab tuge mõlemast, võib vajaliku abi leidmine jääda abivajaja ja tema lähedaste õlule, mis on kahetsusväärne,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
"Praegu on hoolekande- ja tervishoiusüsteemid korraldatud selliselt, et kui inimene vajab tuge mõlemast, võib vajaliku abi leidmine jääda abivajaja ja tema lähedaste õlule, mis on kahetsusväärne,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik

Sotsiaalministeerium otsib partnereid, kes on sügisest valmis alustama inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamist, et pakkuda abivajadusega inimestele vajadustele vastavat abi võimalikult vara, vähendada lähedaste hoolduskoormust ja lihtsustada asjaajamist ning pikendada abivajaja kodus toimetuleku aega.

Mudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajalikku tuge võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on katkematult toetatud. Sealhulgas pööratakse eraldi tähelepanu komplekssete vajadustega inimestele, kes vajavad tuge ja kelle puhul on abi osutamine praegu eriti probleemne. Lisaks valmib projekti jooksul iga piirkonna abivajajate kohta ülevaade, millised on nende vajadused, millistest teenustest võiks neile potentsiaalselt abi olla ning millised võimalused on juba olemas ja millest on veel puudu.

„Praegu on hoolekande- ja tervishoiusüsteemid korraldatud selliselt, et kui inimene vajab tuge mõlemast, võib vajaliku abi leidmine jääda abivajaja ja tema lähedaste õlule, mis on kahetsusväärne,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Koordinatsioonimudeli konkursiga toetame, et kuni kaheksas Eesti piirkonnas oleks olemas kokkulepped, kuidas sellistes olukordades tegutsetakse ja vajalikud oskused inimeste terviklikuks toetamiseks, et keegi ei jääks vajaliku abita.“

Ministri sõnul võib näitena tuua eaka, kes on kodus kukkumise järel haiglasse sattunud ning võib koju naastes vajada abivahendit iseseisvalt liikumiseks, koduõe tuge haava hooldamiseks ning koduhooldustöötaja abi vajalike toiduainete toomiseks. „Kui vajalik tugi haiglast lahkudes korraldatud ei saa, võivad inimese heaolu ja toimetulek oluliselt kannatada ja ta ei pruugi enam koduses keskkonnas toime tulla.“

Konkursile on ühistaotlejatena oodatud kohalikud omavalitsused, piirkonna teenindavad haiglad, vähemalt viis perearsti, soovituslikult tervisekeskuse või praksisena, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna, aga ka teiste külgnevate valdkondade partneritega koordinatsioonimudelit ellu viima.

Riik toetab projektis osalevaid piirkondi koolitusprogrammi, järjepideva toe ja praktiliste toetavate materjalidega. Projektis osalevate piirkondade kogemustele ja tagasisidele tuginedes täiendatakse üleriigiliselt rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsiooni, et arendusprojekti järel oleks võimalik mudel käivitada kõikjal Eestis.

Konkurss on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, kogumahuga 720 000 eurot. Vähemalt 20 000 elanikuga piirkonnal on võimalik taotleda toetust kuni 60 000 eurot ning vähemalt 40 000 elanikuga piirkonnal on võimalik taotleda toetust kuni 90 000 eurot. Juhul kui ühistaotlusesse on kaasatud ühe maakonna kõik kohalikud omavalitsused ning piirkonna elanike arv jääb siiski alla 20 000, saab toetust taotleda ka väiksem piirkond. Taotlusi ootab sotsiaalministeerium hiljemalt 17.08.2020.

Lisainfo taotlusvooru kohta: https://www.sm.ee/et/kavandatavad-hankelepingud

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.

06.10.2020

Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja

Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu. Muudatustega uuendatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, näiteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad nõuetekohaselt kaitsta töökohtadel töötajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.