Sa oled siin

Riik plaanib analüüsida töötajate tervisekontrolli

Sotsiaalministeerium kuulutas välja hanke, millega otsitakse koostööpartnerit töötajate tervisekontrolliga seotud küsimuste analüüsimiseks.

Analüüsi eesmärk on selgitada välja, millised on töötajate tervisekontrolliga seotud probleemid, saada ettepanekuid võimalikeks muudatusteks ja analüüsida lahenduste mõjusid erinevatele sihtgruppidele ehk töötajatele, tööandjatele, arstidele ning õdedele.

„Töötajate töövõime säilitamisel on oluline roll kvaliteetsel töötajate tervisekontrollil, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi hoida ära inimeste tööturult välja langemist,“ ütles tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich. „Erinevate osapoolte hinnangul on tänasel tervisekontrolli korraldusel mitmeid kitsaskohti, mistõttu analüüsime, kuidas võiks tulevikus tervisekontroll olla korraldatud, et see täidaks oma eesmärki töötajate tervise kaitsel.“

Tööandjal on kohustus korraldada tervisekontroll töötajale, kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tervisekontrolli eesmärk on töötaja tööga seotud terviseprobleemide ennetamine. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst.

Uuringu käigus analüüsitakse nii praegust olukorda Eestis kui ka rahvusvahelisi praktikaid. Selle tulemusena töötatakse koostöös valdkonna ekspertide ja töötajate, tööandjate, arstide ning õdede esindajatega välja neli võimalikku tervisekontrolli tulevikustsenaariumit, millega pakutakse lahendusi tervisekontrolli korraldusega seotud probleemidele.

Hankega saab lähemalt tutvuda siin.

Veel uudiseid samal teemal

"Julgustan naisi ja mehi tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima samas oma töö eest õiglast palka,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
02.04.2019|Sotsiaalministeerium

Minister Sikkut võrdse palga päeval: sooline palgalõhe on ühiskonnas peituva ebavõrdsuse jäämäe tipp

Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Eesti troonib 25,6%-ga endiselt Euroopa Liidu soolise palgalõhe tipus. See tähendab, et Eesti naine peab keskmist tunnipalka arvestades sama aastapalga väljateenimiseks tegema Eesti mehest enam kui kolm kuud kauem tööd.

26.03.2019|Sotsiaalministeerium

Veerand mittetöötavatest ja -õppivatest noortest vajab kohaliku omavalitsuse tuge

Kohalikud omavalitsused on peaaegu aasta saanud kasutada noortegarantii tugisüsteemi, et välja selgitada haridusest ja tööturult eemale jäänud noored ning pakkuda neile tuge. Aasta jooksul tunnistasid potentsiaalselt abivajavatest noortest 26% ehk 372, et vajavad haridustee jätkamisel või töö leidmisel abi.