Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik soovib laiendada puudega lapse toetust ka harvikhaigusega lastele

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“
„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“

Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele.

Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“ 

Toetust hakatakse maksma neile harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellele sotsiaalkindlustusamet puuet ei määra, aga kelle haigusega kaasnevad olulised lisakulud, mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta ning kelle puhul tooks ravijuhendi mittejärgimine kaasa terviseseisundi olulise halvenemise ja suure tõenäosusega ka puude tekkimise. Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161 eurot kuus.

Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme määramise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

Kui lapsel on muud kaasnevad terviseprobleemid või on tekkinud haiguse tüsistused, mille tõttu lapsele määratakse puue, siis makstakse toetust vastavalt tuvastatud puude raskusastmele. Samaaegselt kahte toetust ei maksta.

Sotsiaalminister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse peredele puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist huvigruppidega. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st,  järelikult peab konkreetne haigus kuuluma sellise esinemissagedusega haiguste hulka.

Muudatus jõustub 1. mail 2020.

Veel uudiseid samal teemal

„Inimesed, kellel ei ole määratud puuet ning kelle lähikondlaste seaski ei leidu inimesi, kes on erivajadusega, ei tule sageli nende raskuste peale, mida mõni teine kaaskodanik kogeda võib ning milliseid lahendusi vajab, et elada võimalikult iseseisvat elu. Seda mitte pahatahtlikkuse või madala empaatiavõime tõttu, vaid lihtsalt puudub kogemus," ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Lili Tiri. Pildil Meremuuseumi ligipääsetavad lahendused
09.07.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium kutsub üles märkama ligipääsetavust

Sotsiaalministeeriumil on valminud viis videoklippi, mis tutvustavad erinevate kasutajagruppide silme läbi ligipääsetavust ning selgitavad, miks on mugav ligipääs oluline igale Eesti elanikule.

„Soostereotüüpidest mõjutatud haridus- ja karjäärivalikute hind võib olla inimese jaoks üsna kõrge. See mõjutab töö leidmise võimalusi, palka, rahulolu töö ja eluga laiemalt, samuti töö- ja pereelu ühitamise võimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
01.07.2021|Sotsiaalministeerium

Eesti annab soolise võrdõiguslikkuse foorumil lubaduse võrdõiguslikkuse edendamiseks tehnoloogia ja innovatsiooni alal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb täna 30. juunist 2. juulini toimuval Pariisi kõrgetasemelisel soolise võrdõiguslikkuse üritusel Generation Equality Forum, kus Eesti annab lubaduse veelgi jõulisemalt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, sealhulgas IKT, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas, seda nii hariduses kui tööturul.