Sa oled siin

Riik soovib laiendada puudega lapse toetust ka harvikhaigusega lastele

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“
„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“

Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele.

Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“ 

Toetust hakatakse maksma neile harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellele sotsiaalkindlustusamet puuet ei määra, aga kelle haigusega kaasnevad olulised lisakulud, mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta ning kelle puhul tooks ravijuhendi mittejärgimine kaasa terviseseisundi olulise halvenemise ja suure tõenäosusega ka puude tekkimise. Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161 eurot kuus.

Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme määramise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

Kui lapsel on muud kaasnevad terviseprobleemid või on tekkinud haiguse tüsistused, mille tõttu lapsele määratakse puue, siis makstakse toetust vastavalt tuvastatud puude raskusastmele. Samaaegselt kahte toetust ei maksta.

Sotsiaalminister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse peredele puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist huvigruppidega. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st,  järelikult peab konkreetne haigus kuuluma sellise esinemissagedusega haiguste hulka.

Muudatus jõustub 1. mail 2020.

Veel uudiseid samal teemal

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
04.03.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

„On oluline, et tööturul abi vajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik
02.03.2021

Raport: Eesti aktiivne tööturupoliitika pakub tõhusat tuge tööotsijatele, kuid paljud tööturul haavatavamas olukorras olevad inimesed töötukassasse ei jõua

Täna esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koostööna valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti tööturg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikest Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisi aega olnud ligi viiendik tööealistest inimestest stabiilse töökoha või piisava sissetulekuta. Raportis leitakse, et paremate tulemuste saavutamiseks tööturul, on vaja terviklikult käsitleda tööturuga nõrgemalt seotud inimeste vajadusi ja pakkuda hästi sihitatud teenuseid erinevate asutuste koostöös.