Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik soovib laiendada puudega lapse toetust ka harvikhaigusega lastele

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“
„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“

Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele.

Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“ 

Toetust hakatakse maksma neile harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellele sotsiaalkindlustusamet puuet ei määra, aga kelle haigusega kaasnevad olulised lisakulud, mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta ning kelle puhul tooks ravijuhendi mittejärgimine kaasa terviseseisundi olulise halvenemise ja suure tõenäosusega ka puude tekkimise. Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161 eurot kuus.

Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme määramise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

Kui lapsel on muud kaasnevad terviseprobleemid või on tekkinud haiguse tüsistused, mille tõttu lapsele määratakse puue, siis makstakse toetust vastavalt tuvastatud puude raskusastmele. Samaaegselt kahte toetust ei maksta.

Sotsiaalminister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse peredele puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist huvigruppidega. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st,  järelikult peab konkreetne haigus kuuluma sellise esinemissagedusega haiguste hulka.

Muudatus jõustub 1. mail 2020.

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on oluline, et soolise võrdõiguslikkusega arvestatakse järjepidevalt erinevates eluvaldkondades ning probleemide lahendamiseks tegeletakse nii naiste kui meestega. “Inimeste käitumist ja ühiskondlikke hoiakuid võivad mõjutada nii laia tähelepanu pälvivad üksikjuhtumid kui ka valitsuspartnerite vahetused, samuti majanduslikud või tervishoiukriisid. Me peame riigina soolise võrdõiguslikkuse arengut süsteemselt, teaduspõhiselt ja järjepidevalt toetama – positiivsete t
01.12.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium esitleb täna soolise võrdõiguslikkuse kogumikku

Täna esitletakse sotsiaalministeeriumis artiklikogumikku „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“, mis sisaldab tavapärasemate soolise võrdsuse teemade kõrval ka uusi päevakajalisi käsitlusi nagu sissevaade naiste kaasatusse idufirmade tegevuses, seksuaalne ahistamine ning keskkonnaprobleemide ja rändeküsimuse sooline mõõde. Lisandunud on ka filmi, teatri ja muusika sooline analüüs.

„Enamik hoolekandeasutuste elanikest ja töötajatest kuuluvad riskirühma, eriti kui pool aastat esimesest vaktsineerimiskuurist on juba möödas. Seetõttu on oluline, et hooldekodudes saaksid tõhustusdoosid võimalikult kiiresti tehtud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
01.12.2021|Sotsiaalministeerium

Kõrge vaktsineeritusega hooldekodud saavad tänasest toetust taotleda

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega kõrge vaktsineeritusega hooldekodud saavad 1. detsembrist taotleda toetust. Vähemalt 90 protsenti töötajatest peab toetuse saamiseks olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.