Sa oled siin

Riik soovib lisada immuniseerimiskavasse HPV vaktsiini

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastusringile immuniseerimiskava määruse eelnõu, millega hakatakse tütarlapsi vaktsineerima inimese papilloomviiruse vastu ja võetakse kasutusele kuue haigustekitaja vastu kaitset pakkuv väikelaste liitvaktsiin. 

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. 

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine väga oluline, kuna Eestis on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus üks Euroopa kõrgemaid. „Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal. Tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine on käivitunud juba enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ning soovime, et see oleks ka meil riiklikult rahastatud,“ ütles Ossinovski. 

Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV nakkuse levimise ulatust, sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust.   

Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi viib läbi koolitervishoiuteenuse osutaja ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest. 

HPV vaktsiinide hankimiseks on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 1 miljon eurot. Euroopa Liidus on müügiluba kolmel erineval HPV vaktsiinil, milline vaktsiin kasutusele võetakse sõltub riigihankest. 

Uue immuniseerimiskavaga võetakse kasutusele ka uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit.

Uus kava jõustub plaanide kohaselt 1. jaanuaril 2018.

Määruse eelnõuga saab tutvuda SIIN
 

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
28.02.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimise tempo kasvab, sel nädalal on tehtud ligi 24 000 vaktsineerimist

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise tempo on tõusnud kuus nädalat järjest.

COVID-19
27.02.2021|Sotsiaalministeerium

Tervisevaldkonna peaeesmärkideks on COVID-19 kriisi ületamine, Eesti inimeste tervena elatud eluea pikendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises

Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.