Sa oled siin

Riik soovib lisada immuniseerimiskavasse HPV vaktsiini

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastusringile immuniseerimiskava määruse eelnõu, millega hakatakse tütarlapsi vaktsineerima inimese papilloomviiruse vastu ja võetakse kasutusele kuue haigustekitaja vastu kaitset pakkuv väikelaste liitvaktsiin. 

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. 

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine väga oluline, kuna Eestis on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus üks Euroopa kõrgemaid. „Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal. Tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine on käivitunud juba enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ning soovime, et see oleks ka meil riiklikult rahastatud,“ ütles Ossinovski. 

Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV nakkuse levimise ulatust, sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust.   

Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi viib läbi koolitervishoiuteenuse osutaja ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest. 

HPV vaktsiinide hankimiseks on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 1 miljon eurot. Euroopa Liidus on müügiluba kolmel erineval HPV vaktsiinil, milline vaktsiin kasutusele võetakse sõltub riigihankest. 

Uue immuniseerimiskavaga võetakse kasutusele ka uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit.

Uus kava jõustub plaanide kohaselt 1. jaanuaril 2018.

Määruse eelnõuga saab tutvuda SIIN
 

Veel uudiseid samal teemal

ravimid
28.05.2020|Sotsiaalministeerium

Ravimiseaduse muudatused parandavad innovaatiliste ravimite kättesaadavust

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ravimiseaduse muudatused, mille eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust ning ravimijäätmete kogumist. Ühe olulisema muudatusena luuakse võimalus tuua erandkorras Eestisse müügiloata innovaatilisi ravimeid juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis.

võhitõrje
20.05.2020|Sotsiaalministeerium

Aasta lõpuks valmib riiklik vähitõrjeplaan

Sotsiaalminister Tanel Kiik moodustas eri organisatsioonide esindajatest koosneva vähitõrje tegevuskava juhtrühma. Juhtrühma eestvedamisel valmib 2020. aasta lõpuks riiklik vähitõrjeplaan.