Sa oled siin

Riik soovib lisada immuniseerimiskavasse HPV vaktsiini

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastusringile immuniseerimiskava määruse eelnõu, millega hakatakse tütarlapsi vaktsineerima inimese papilloomviiruse vastu ja võetakse kasutusele kuue haigustekitaja vastu kaitset pakkuv väikelaste liitvaktsiin. 

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. 

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine väga oluline, kuna Eestis on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus üks Euroopa kõrgemaid. „Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal. Tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine on käivitunud juba enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ning soovime, et see oleks ka meil riiklikult rahastatud,“ ütles Ossinovski. 

Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV nakkuse levimise ulatust, sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust.   

Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi viib läbi koolitervishoiuteenuse osutaja ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest. 

HPV vaktsiinide hankimiseks on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 1 miljon eurot. Euroopa Liidus on müügiluba kolmel erineval HPV vaktsiinil, milline vaktsiin kasutusele võetakse sõltub riigihankest. 

Uue immuniseerimiskavaga võetakse kasutusele ka uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit.

Uus kava jõustub plaanide kohaselt 1. jaanuaril 2018.

Määruse eelnõuga saab tutvuda SIIN
 

Veel uudiseid samal teemal

surmatõend
22.06.2019|Sotsiaalministeerium

1. juulist muutub surnu lähedaste asjaajamine lihtsamaks

Juulikuust pole lahkunu lähedasel enam tarvidust surma registreerimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, sest surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja.

tõenduspõhisus
17.06.2019|Sotsiaalministeerium

Eksperdid arutlevad tõenduspõhise tervishoiu tuleviku teemal

Sotsiaalministeeriumi ja WHO Eesti esinduse eestvedamisel toimub täna, 17. juunil Tallinnas rahvusvaheline sümpoosion, kus on kõne all parimad praktikad tõenduspõhiste otsuste tegemiseks tervishoius. Tervisevaldkonna eksperdid arutlevad, kuidas tõenduspõhised ravi- ja patsiendijuhendid saaksid veelgi paremini aidata nii arste kui patsiente tervise jaoks parimate otsuste tegemisel.