Sa oled siin

Riik soovib suurendada perelepitusteenuse kasutamist

Sotsiaalministeerium saadab täna kooskõlastusringile eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse parandada perelepitusteenuse kättesaadavust ning kvaliteeti. Planeeritavate muudatuste peamine eesmärk on toetada lahkuminevaid vanemaid lapse huvidest lähtuvalt omavaheliste kokkulepete sõlmimisel.
 
Perelepitus on vahendusteenus, mille käigus erapooletu isik aitab vaidlevatel vanematel jõuda mõlemale poolele sobiva lahenduseni. Teenus keskendub lapse hooldusõiguse, suhtlusõiguse ja ülalpidamisega seotud küsimustele. Sellega eristub perelepitus näiteks perenõustamisest, mis on üldiselt suunatud suhete parandamisele, mitte niivõrd konkreetsete kokkulepeteni jõudmisele.

„Lapsed ei tohi olla kannatajaks vanemate omavaheliste suhete tõttu. Perelepituse läbi saaksid vanemad last puudutavates hooldusküsimustes, aga ka näiteks elatise maksmises jõuda ühise kokkuleppeni läbi kolmanda osapoole abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Sellised olulised küsimused peaksid olema lahendatud juba enne kohust. 1. jaanuarist 2017 käivitub ka uus elatisabiskeem, mis on abiks, kui pärast lahutust üks vanematest hoidub lapsele elatise maksmisest. Riik tagab lapsele igakuiselt vähemalt sajaeurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.“  

Teiste riikide kogemused näitavad, et kohtumenetluse alternatiivina perelepitusteenuse pakkumine on tulemuslik ning selle raames kokkulepitust peetakse kinni, säästes nii last pika ja kurnava kohtuprotsessi mõjudest. Nõustamisteenus toimib edukalt näiteks Taanis, Rootsis ja Inglismaal.

Statistikaameti andmetel on lahutuste arv viimastel aastatel kasvanud ning 2015. aastal lahutati Eestis 3382 abielu. Enam kui pooltel lahutavatest paaridest on vähemalt üks alaealine laps. Kuigi enamasti lahutavad paarid, kus kasvab vähem lapsi, on ka viie ja enama ühise alaealise lapsega lahutavaid paare. Enamikes lahutavates peredes on kuni kaheksa aastased lapsed.