Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik suurendab eriarstide residentuuritellimust

perearst patsiendiga vestlemas
„Sel aastal lisandub kõige enam kohti peremeditsiinis ja psühhiaatrias. Kindlasti on vaja lähiaastatel vaadata terviklikult üle ka arstiteaduse baasõppe ja teiste tervishoiuspetsialistide vastuvõtu vajadus," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp.

Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool sõlmisid kokkuleppe 2022. aasta residentuuritellimuse kohta, millega suurendatakse eriarstiks soovijate vastuvõttu varasemalt 169 kohalt 186-le kohale. Üle aastate suurima residentuuritellimusega suurendatakse vastuvõttu peremeditsiini, psühhiaatria ja radioloogia erialadel.

„Tervishoiutöötajad on meie tervishoiu hinnalisim ressurss. Viimaste aastate kriisid on toonud meie peamiste eesliinitöötajate – arstide ja õdede puuduse veelgi teravamalt esile. Oleme residentuuritellimust aasta-aastalt suurendanud, et üha enam arstiteaduskonna lõpetanuid saaks õppida eriarstiks,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp. „Sel aastal lisandub kõige enam kohti peremeditsiinis ja psühhiaatrias. Kindlasti on vaja lähiaastatel vaadata terviklikult üle ka arstiteaduse baasõppe ja teiste tervishoiuspetsialistide vastuvõtu vajadus.“

Residentuuritellimust on aasta-aastalt suurendatud. Kui 2019. aastal oli riiklik tellimus 162 residentuuri õppekohale (tegelik vastuvõtt 143), siis 2020. aastal 165 (tegelik vastusvõtt 156) ning 2021. aastal 169 õppekohale (tegelik vastuvõtt 154). 2022. aastal suurendatakse residentuuritellimust 186 õppekohani. Kõige enam suureneb tellimus peremeditsiinis 40 õppekohani (2021. aastal 35), psühhiaatrias 20 õppekohani, sh 5 kohta laste- ja noortepsühhiaatrias (2021. aastal 11) ning radioloogias 12 õppekohani, sealhulgas 1 nukleaarmeditsiini õppekoht (2021. aastal 9).

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprodekaan professor Urmas Lepner tõdes, et igal aastal jääb osa residentuurikohti siiski täitmata. „Ligi 20-25% arstiteaduse eriala lõpetajatest ei astu residentuuri, kuid konkureerima tulevad lisaks käesoleva aasta lõpetajatele veel varasemate aastate lõpetajad. Iga kandidaat saab anda avalduse sisseastumiseks kahele erialale. Nagu eelnevatelgi aastatel, peame suure tõenäosusega augustis korraldama järelkonkursi.“ Lepner selgitas, et suurima vastuvõtuga residentuuri erialad on peremeditsiin, psühhiaatria, anestesioloogia ja intensiivravi, radioloogia, sisehaigused ning erakorraline meditsiin.

Mais jõustuvad ka residentuuri korralduse määruse muudatused, millega tehakse muudatusi residentuuriprogrammides:

  • taastusravi residentuuriprogramm pikeneb kolmelt aastalt neljale;
  • sünnitusabi ja günekoloogia residentuuriprogramm pikeneb neljalt aastalt viiele aastale;
  • radioloogia residentuuriprogrammi täiendatakse nukleaarmeditsiini lisapädevusega.

Haigekassa kinnitas täiendava rahalise ressursi olemasolu ning on arvestanud sealjuures ka kollektiivlepingu mõjuga. „Soovime väga panustada sellesse, et Eestis jätkuks tervishoiutöötajate pealekasv. Meie eesmärk on parandada inimeste elukvaliteeti ja pakkuda heal tasemel eriarstiabi kõigile, kellel on seda vaja,“ ütles Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Aprilli lõpul kogunes sotsiaalministeeriumi juures residentuuritellimuse komisjon, kus osalesid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Terviseameti, Tartu Ülikooli, Eesti Haiglate Liidu esindajad ning sotsiaalministeeriumi arstlike erialade nõunikud psühhiaater dr Raine Pilli, peremeditsiini professor dr Ruth Kalda ning nukleaarmeditsiini ja radioloogia valdkonna arendaja professor Sergei Nazarenko.  Märtsi ja aprillikuu jooksul koguti arvamusi nii ülikoolilt, erialaseltsidelt kui tervishoiu tööandjatelt.

„Noorte arstide süsteemne tervishoiusüsteemi reaalsete vajadustega arvestav ettevalmistamine on kriitiliselt tähtis. Vähemalt sama oluline on, et residentuuri läbiviimine toimuks paljudes baasasutustes. Niimoodi tegutsedes kindlustame me tulevastele kolleegidele võimalikult laia silmaringi ja tagame tervishoiuvõrgustiku adekvaatse toimimise,“ ütles Eesti Haiglate Liidu juht dr Urmas Sule. „Just võime omada laia teadmiste baasi ja õppes olevate tervishoiutöötajate valmisolek olukorrast sõltuvalt panustada on taganud meile olulise lisavõime COVID-19 pandeemiaga edukalt hakkama saada. Suur aitäh kõigile selle eest!“

Lisaks eriarstide residentuuritellimuse suurendamisele sõlmiti 18. veebruaril konsensuslepe ka õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks. Konsensuslepe aastateks 2022-2026 seab eesmärgiks suurendada õdede põhiõppesse vastuvõttu 700 üliõpilaseni aastas.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

hommikupäike ja puu
12.05.2022|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium jätkab tööd vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks

Riigikogus läbisid esimese lugemise seadusemuudatused, mis võimaldavad haigekassal sõlmida psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid psühholoogiapraksistega ja aitavad seeläbi parandada vaimse tervise abi kättesaadavust.

õde
12.05.2022|Sotsiaalministeerium

Minister Kiik: õdede õigused laienevad ja roll tervishoius kasvab

Õdede õigused tervishoius laienevad ja õdede roll kasvab. Veebruaris sõlmitud konsensuslepe aitab tõsta märgatavalt ka õdede koolitusarve, et tuua tervishoidu uusi õdesid ja parandada seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavust, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik tänase rahvusvahelise õdede päeva puhul.