Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik täiendas harvikhaiguste loetelu ja rohkem lapsi hakkab saama toetust

„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega laiendatakse senist harvikhaiguste loetelu kuue diagnoosi võrra. Nende harvikhaiguste puhul makstakse sotsiaaltoetust ka lastele, kel puude raskusaste pole veel välja kujunenud.

Edaspidi lisatakse harvikhaiguste loetellu homotsüstinuuria, lüsinuuriline valgutalumatus, glükoosi transporteri defekt, fruktoseemia, glutaaratsiduuria (tüüp 1 ja 2) ning tsüstiline fibroos. Lisatavad harvikhaigused on kõik pärilikud monogeensed haigused ehk valdavalt ainevahetushaigused, mille peamine ravi osa on dieetravi.

„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ministri sõnul ei ole enamiku harvikhaiguste loetelus mainitud diagnooside korral dieetravi tavakaubandusest kättesaadavate toodetega võimalik, mistõttu tellivad pered vajalikke tooteid välisriikidest ning väljaminekud on oluliselt suuremad. „Oluline on ennetada toetuse abil laste tervise halvenemist, sest ravita jätmine põhjustab olulist vaimse arengu mahajäämust või eluea lühenemist.“

Sotsiaaltoetuse suurus on 161 eurot kuus. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile.

Varasemalt on nimekirjas fenüülketonuuria, galaktoseemia, vahtrasiirupi tõbi ja püdoksiinsõltuv epilepsia.

Määruse muutmiseks ja sihtrühma laiendamiseks tegid ettepaneku erialaeksperdid Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskusest ja Tallinna geneetikakeskusest.

Määrus jõustub 2021. aasta 1. mail.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.